/nginx/o/2021/03/11/13673921t1hea03.jpg)
Kui varem arvati, et septembris Inglismaal tuvastatud ja praeguseks Eestiski plahvatuslikult leviva koroonaviiruse tüve B.1.1.7 puhul on varasemast suurem vaid nakatamisevõime ja seega ka levimus, siis värske teadusuuring näitab, et uus tüvi on lisaks ka 30 kuni 100 protsenti surmavam.
Teadusajakirjas British Medical Journal avaldatud uuringus võrreldi B.1.1.7 ja teiste koroonaviiruse tüvedega nakatunute haiguskäiku. Kokkuvõttes tuuakse välja karm tõdemus, et paraku kaasneb uue variandiga ka «oluliselt kõrgem» suremus – kui 54 906 uue tüvega nakatunud patsiendist suri haiguse tagajärjel 227, siis teiste tüvedega nakatunute seas oli sama näitaja 141.
«Kui panna kokku [uuringu tulemused] ja B.1.1.7 võime kiiremini levida, siis saame ohu, mida tuleks väga tõsiselt võtta,» ütles uuringut juhtinud Exeteri Ülikooli teadlane Robert Challen.
Reutersile tulemusi kommenteerinud sõltumatud eksperdid tõdesid, et tulemused annavad tuge varasematele esialgsetele tulemustele, mis sidusid B.1.1.7 nakkuse suurema suremise riskiga. Viroloog ja Warwicki Ülikooli molekulaarse onkoloogia professor Lawrence Young ütles, et täpsed suremust suurendavad molekulaarsed mehhanismid ei ole veel selged, kuid need peaksid olema seotud viiruse paljunemise suurema edukuse, aga ka suurema levimusega.
Ta hoiatas, et tõenäoselt on ka Euroopat tabanud järsu nakatumiste arvu tõusu taga just UK variant.
Kokku on UK variandi genoomis 23 mutatsiooni, mis on suhteliselt kõrge number. Mõne puhul neist on seos suurema levimusega teada, teiste puhul veel mitte. Teadlaste hinnangul on see viiruse variant 40 kuni 70 protsenti suurema nakatavusega.