:format(webp)/nginx/o/2021/03/09/13670594t1h114e.jpg)
Otsustamisel võib olulist rolli mängida esimene pähe turgatanud mõte varem kuuldust või nähtust, sest meeleorganitel puudub võime tõenäosusi tajuda, rääkis Covid-19 teadusnõukoja liige psühholoog Andero Uusberg intervjuus Fookuse toimetajale Kadri Tammepuule.
Mida värskemad andmed räägivad, kui altid ollakse end Covid-19 vastu vaktsineerima?
Eelmise nädala lõpus ilmutatud regulaarse rahvastiku küsitlusuuringu viimane laine näitab vaktsineerimise huvi kerget kasvutrendi. Inimesi, kes on juba vaktsineeritud, plaanivad seda kindlasti teha või veel kaaluvad, aga kalduvad vaktsineerimise poole, on kokku ligi 70 protsenti.
Mille alusel vaktsineerimise otsus peas sünnib?
Inimesel tuleb sisuliselt ennustada tulevikku. Valik koosneb kaalukaussidest, kuhu laotakse plussid ja miinused. Ühele kausile läheb, mis saab siis, kui ma vaktsineerin, ja teisele, kui ma jätan vaktsineerimata.
Vaktsineerimata jätmise kaalukausi raskus sõltub sellest, kui tõenäoliseks inimene peab, et ta haigestub, ja kui raskelt ta haigeks jääb või kui tõenäoliselt ta annab oma kergelt põetud haiguse kellelegi teisele edasi, kes selle tõttu haigestub raskelt.
Teisel kaalukausil on kaitsesüstimine. Kui palju vaktsiin haigeks jäämisega seotud hirmu maha võtab ja samas, millised kõrvalmõjud vaktsineerimisel võivad ette tulla.
:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)