/nginx/o/2012/01/28/931422t1h08ee.jpg)
Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu väitel saab ta aru, et iga õnnetus tekitab palju emotsioone, sest inimesed kaotasid kodu ja otsitakse süüdlasi, kuid päästeamet ei saa pakkuda kvaliteetset päästeteenust emotsionaalsetest vajadustest lähtudes, vaid peab tuginema põhjalikule analüüsile ning argumentidele.
«Päästjad peavad olema seal, kus juhtub rohkem õnnetusi ning kus on suurem oht raskemateks õnnetusteks. Me ei saa lähtuda üksikjuhtumitest,» sõnas ta.
Tammearu kinnitusel ei tohi inimestele pakkuda näilist turvatunnet, nagu oli Avinurme komando puhul, mille uksed olid tema sõnul väga tihti üldse suletud, kuna koosseis oli nii väike, et polnud võimalik pidevat valvet seal tagada.
«Enamikel juhtudel oli valves üks, kõige paremal juhul kaks meest. Kui Avinurme komando oleks nimetatud juhtumi ajal veel eksisteerinud, siis juhul, kui seal üldse keegi valves oleks olnud, poleks see päästja suutnud mitte midagi päästa,» väitis ta.
Tammearu sõnul peab võimalikult paljudes riiklikes päästekomandodes olema vähemalt 4-liikmeline valvevahetus või väiksema riskiga piirkondades aastaringne ja kindel 3-liikmeline valvevahetus.
«3-4-liikmeline päästemeeskond pole oluline mitte ainult elude, vaid ka hoone päästmiste seisukohast. Tulekahjust jagu saamiseks tuleb hoonet kustutada seestpoolt ning selleks on vaja vähemalt kolme, päästjate parema ohutuse mõttes nelja meest,» selgitas ta.
Tammearu selgituste kohaselt levib tuli haripunkti juba viie minutiga ja kui üks või ka kaks päästjat jõuavad viie minutiga kohale, siis ei saa nad tulekahjust jagu, kuna ohutusnõuete tõttu pole neil võimalik hoonesse siseneda ja seda seestpoolt kustutada ehk hoone põleb seest tühjaks.
«Kui kohale jõudmise kiiruse taga on puudulik, et mitte öelda olematu päästeteenus, siis pole sellest ju kasu,» nentis ta.
Tammearu väitel hakkavad pärast ümberkorraldusi elupäästvat teenust 1-15-minuti jooksul saama 93 protsenti elanikkonnast, mis on ligikaudu 121 000 inimese võrra rohkem kui täna.
Tammearu lisas, et suur enamus õnnetusi on põhjustatud inimeste hooletusest (kodus suitsetamine, hooletus lahtise tulega, toidukõrbemised) ja seda kõike on võimalik ära hoida inimeste enda tähelepanelikkusega.
«Olenemata sellest, kas komando on kodu kõrval või kodust 30 kilomeetri kaugusel,» täiendas ta.
Tammearu väitel on tähtis, et õnnetusi üldse ei juhtuks ning selle eest saab hoolitseda ainult koduomanik ise – paigaldada tulekahju kiireks avastamiseks tubadesse suitsuanduri, hoida küttekolded ja korstnad korras, vaadata ega poleks katkiseid elektriseadmeid jne.»
«Kui päästeauto vilkurite ja sireenidega välja sõidab, on suur varaline kahju üldjuhul juba sündinud ning kellegi kodu väga tõsiselt kannatada saanud,» sõnas ta.