/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Rein Lang ja Väino Koorberg vaatasid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» tagasi möödunud uudisnädalale, kiitsid prügi- ja pakendijahtijaid, arutasid erakondlike arvamusmullide ning meediamanipulatsiooni teemal, otsisid taga konkurentsiametit ning küsisid, kas Eesti sünnipäeva saanuks tühja saali asemel tähistada ka telestuudios.
Lang ja Koorberg kiitsid Eesti Ekspressi ja Maalehe lugu sellest, kuidas inimesi on pakendijäätmete kogumise süsteemiga aastaid lollitatud. Koorbergile tundus, et ajakirjanikud olid sedapuhku väga tõsiselt tööd teinud ning Ekspress oli andnud tööprotsessist isegi detailse ülevaate. Lang nõustus ning märkis, et tal oli üle pika aja Eesti ajakirjanduse üle hea meel.
Lang selgitas, et ajakirjandus paljastas, kuidas nõukogudelik administratiiv-bürokraatlik süsteem on võimaldanud suuri pettusi, tegelikkuse asemel paberimajandust ning kogu tööst pole mingit kasu keskkonnale. Inimesed, kes heast südamest kodus jäätmeid sorteerisid, said nüüd teada, et valdav enamus nende poolt sorteeritud prügist läheb ikkagi koos katlasse või prügimäele.
Koorberg küsis vastu, kas see teave oli tõepoolest üllatuseks. Talle tundub küll, et ajakirjanduses on ennegi vahendatud etteheiteid, et sorteeritud jäätmeid viiakse ikka ära ühes prügiautos.
Lang nentis, et häda ongi selles, et Eesti turg on jäätmete taaskasutuseks liiga väike ning kasutatud pakendi transport piirkondadesse, kus sellega osatakse midagi peale hakata, maksab samuti. Ta kutsus üles uurivaid ajakirjanikke teemat edasi urgitsema ning esitama keskkonnaministeeriumi ametnikele ja riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetele iga päev ebamugavaid küsimusi.
Lang juba ootas, et need inimesed hakkaksid ajakirjanduses avaldatud materjalidele reageerima, infot täpsustama või ümber lükkama, aga seda pole veel juhtunud.
Kas vaenukõne seadus suurendaks vaenu?
Taaskord võtsid saatejuhid ette vaenukõne seaduse vajalikkuse üle mõlgutamise. Lang leidis, et oleks ikkagi vaja üle-euroopalist ühist arusaama, kuidas tegeleda kirveid teritavate islamiterroristidega enne seda, kui Prantsusmaal või Belgias kellegi pea otsast lõigatakse. «Ja nüüd terve Eesti tõmbab sae käima ning ütleb, et pole meie asi, vaadake ise, kuidas saate te Prantsusmaal või Belgias, meie ei näe ette, et see oleks meie probleem ning ei taha mingeid mutreid kinni keerata,» kirjeldas ta.