Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia pälvis Aime Jõgi

Üle neljakümne aasta ajakirjanduses töötanud Aime Jõgi (62) on näidanud, et aukartustäratav staaž talenti ei tuhmista. Tema lood on haaravad, inimlikud ja kirjutamisstiil nauditavalt kõrgel tasemel, mida AAHA preemia võitjalt eeldatakse.

«Aime Jõgi mõjub kui hea ajakirjanduse plinkiv majakas. Ta mitte ainult ei tea ajakirjandusõpetuse suurkuju Juhan Peegli õpetust, vaid kannab seda igapäevaselt edasi. See on kadedaks tegevalt võimas. Ei ole kerge aastakümneid näidata, et ajakirjandust ei tehta ainult Tallinnas ja võimumäel,» ütleb Enno Tammer, AAHA preemia üks asutajaist ja Bonnieri preemia võitnud ajakirjanik.

Tammeri sõnul on Aime Jõgi hea õpilasena hea näide Juhan Peegli väärtuspõhisest lähenemisest heale ajakirjandusele - ärge olge ninatargad, ärge kippuge kedagi õpetama. «Teil pole ju üheski valdkonnas diplomit, ei arsti, arhitekti, inseneri ega agronoomi oma. Isegi algharidust mitte. Teie kui ajakirjaniku puhul on oluline ühiskondlikult tundlik närv, ergas meel tajuda ja märgata ümbruskonna probleeme. Teie kohustus on reageerida, minna asjaosaliste juurde, paluda olukord lahti seletada, võimalikke lahendusi küsida.  Sellist väärtuspõhist lähenemist hoidis ülal ka Anneli Ammas,» ütles Tammer.

Aime Jõgi kolleeg ja sõber, 2019. aastal ajakirjanduse elutöö preemia pälvinud Raimu Hanson pakub, et äkki on Tartu kesklinnas Vanemuise lähedal Valge maja kuuendal korrusel asuva toimetuse hurmav vaade linnale see, mis annavad Aime pikematele ja süvenemist nõudvamatele uudislugudele ja intervjuudele Tartu Postimehes hoogu ja lennukust.

«Need tema ihust ja hingest valmivad lood põhinevad tähelepanelikul, kaasaelaval inimesekuulamisel ja teemasse kaevumisel, asjatundlikkusel ja ajakirjanduslike nippide meisterlikul valdamisel,» ütleb Hanson.

Hansoni sõnul teeb Aime kõike ihust ja hingest. «Kui ta hakkab rääkima, ei lõpeta enne, kui kõik on täpselt ja selgelt, ausalt ja mõnuga välja öeldud. Nii et temaga on väga turvaline olla koos raadiosaates. Kaamera ees ja mobiilikaamera taga tunneb ta ennast samuti väga hästi – justnagu angerjas Salme küla lähedal Saaremaa vetes. Sellest külast on ta pärit ja veedab seal oma puhkusepäevad,» räägib Hanson. 

Ajakirjandusloolane Krista Aru, Aime Jõgi kursusekaaslane Juhan Peegli loodud ajakirjandusosakonna esimesest lennust ütleb, et õnneks on meil ajakirjanikke, kes on ennekõike ja igas olukorras inimesed suure südame ja helge hingega. «Nad ei tee oma sõnaga kunagi haiget, vaid aitavad inimest: nad märkavad, kuulavad ja panevad meidki mõistma. Selline ajakirjanik oli Anneli Ammas ja selline ajakirjanik on Aime Jõgi.»

AHAA preemia soov on väärtustada head kohalikku ajakirjandust, mis leegitseva tulena mitte ainult ei kõrveta, vaid soojendab. Aime Jõgi tunnustamine oli preemia ellukutsujate ühehäälne otsus. AHAA preemia kuulutatakse välja täna koos teiste, Anneli Ammase abikaasa Andres Ammase Fondi tänavuste laureaatidega. Koroonakriisi tõttu on laureaatide õnnitlemise tseremoonia planeeritud juulisse. Preemia rahaline väärtus on 500 eurot pluss hinnaline meene.

AAHA preemia asutati 2019. aastal lahkunud ajakirjanik Anneli Ammase mälestuseks. Anneli oli Eesti esimene erakapitalil põhineva maakonnalehe Lääne Elu üks asutajaid. Tema maakonnalehest alanud ja suurtes väljaannetes jätkunud ajakirjanikutöö näitas, et hea ajakirjandus põhineb inimlikel väärtustel, oskusel pealinnast kaugemale näha, Eestimaa armastamisel, kustumatul janul teadmisi täiendada, sõna valdamisel, oma lugude ainese tundmisel ja oma lugude kangelastest hoolimisel. Ta on võitnud ka uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia.

Anneli Ammase preemia ellukutsujad on tema sõbrad Enno Tammer, Risto Berendson, Urmet Kook, Kärt Anvelt, Kai Kalamees, Tuuli Koch, Piret Tali, Riste Uuesoo, Jaanus Piirsalu, Peeter Tali, Rein Sikk, Ivar Soopan ja Epp Alatalu.

Esimese AHAA preemia võitis Ülle Harju Lõunalehes tehtud silmapaistva ajakirjandusliku töö eest.