Riik otsib miljoni euroga taas vabatahtlikke hoolekandesüsteemi

Eesmärk on vabatahtlike abiga toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi, teatas sotsiaalministeerium.

Hankega leitav partner hakkab rakendama etteantud koostöömudelit üle-eestiliselt, sealhulgas tuleb kokku kaasata vähemalt 60 kohalikku omavalitsust, igast maakonnast tuleb kaasata vähemalt üks kohalik omavalitsus ja igast kaasatud omavalitsuses saab abi vähemalt 30 inimest koostöös kohalike omavalitsustega ja teiste partneritega.

«Eestis on vabatahtlikku sotsiaaltööd, mis on osa kogukondlikust sotsiaaltööst küll rakendatud, kuid selleks jäetud loomata riigi vastutus sobiva õigusruumi ja finantstoetusega. Tänaseks ei saa öelda, et takistuseks oleks õigusruum, küll aga rahalised vahendid, mida käimas oleva hanke kaudu püüame leevendada,» selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo pressiteates.

Ministri sõnul on kohalikul tasandil sotsiaalteenuste pakkumine ja kättesaadavus Eestis jätkuvalt ebaühtlane, näiteks ei pruugi kohaliku omavalitsuse korraldatav koduteenus katta ära heakorra töid, akende pesu või pisiremonti ega ka teenuse saaja sotsiaalseid vajadusi, näiteks suhtlemist.

Aastatel 2018–2020 viis sotsiaalministeerium koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille eesmärk oli välja töötada üle-eestiliseks rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes. Koostöömudeli loomises osales kokku 12 maakonda ja 43 kohalikku omavalitsust, vabatahtlikud pakkusid tuge ligi 680 abivajajale enam kui 21 600 tundi.

Ministeeriumi vaates kinnitas projekt, et vabatahtlike süsteemne kaasamine hoolekande valdkonnas on praegu veel uudne lähenemisviis. Samas on praeguseks loodud eeldused – olemas on koolitatud vabatahtlikud, kes soovivad jätkata, ning huvi nii seltside, sotsiaaltöötajate, hoolekande- ja tervishoiuasutuste kui ka abivajajate endi poolt.

«Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,» lisas Riisalo.

Ministri hinnangul on samas oluline silmas pidada, et vabatahtlike panus saab pakkuda lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele, kuid ei saa asendada ametlikke sotsiaalteenuseid.

Hanget rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste meetme vahenditest. Hankega rahastatakse projekti üle-eestilist koordineerimist ja rakendamist vähemalt neljas piirkonnas, sealhulgas koordinaatorite töötasusid ning vabatahtlike toetavaid tegevusi ja koolitusi.

Projekti elluviimise periood on 26 kuud alates hankelepingu sõlmimisest.