/nginx/o/2021/02/22/13645241t1hc67e.jpg)
Mullu suvel Lihula Olerexi juures autoga kraavist välja ukerdanud ja edasi sõitnud Mikk Tarrastele järgnenud tundsid viha ja ängistust, kui taipasid, et ei saa kuulitabamuse saanud mootorratturile appi minna. “Tsiklimees jättis nii positiivse, elurõõmsa mulje, kui suhtlesime. Nii ebaõiglane ...” meenutas üks tunnistajaist.
Saab aina selgemaks, et verevalamise tagajärjel võinuks mullu suvel Lihula külje all hukkuda või raskelt viga saada enamgi inimesi: ühes mootorrattur Virgot Rägastikuga läksid sinise Subaruga kraavi sõitnud Tarrastet kinni pidama inimesed kahe autoga, mille suunas Tarraste samuti tule avas.
Tagurdavas autos Tarraste kuulirahe eest põgenenud ja eluga pääsenud inimeste hulgas oli mees, kes hiljem sama seltskonnaga sündmuspaigale naasnuna nägi oma venna lapsi ja naist – umbes pool tundi pärast nende põgenemist olid mõrtsukale ette jäänud ja raskelt viga saanud tema venna lapsed ja nende vanaema-vanaisa.
Täna andsid kohtus tunnistusi viis inimest, kes 6. juuni õhtul Lihula Olerexi tanklast valge Mitshubishi Outlanderiga Subarule järele sõitsid. Mitsubishis oli seitse inimest: kuus täiskasvanut ja laps.
Oli ilus suveõhtu. Seltskond oli teel Keemu külla, et sealsest vaatetornist binokliga loodust imetleda. Laps, kelle vanemadki olid pundis, tahtis väga minna. Oli soe õhtu. Nad tegid peatuse Lihula Olerexis, et sealt vett osta.
:format(webp)/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)