:format(webp)/nginx/o/2021/09/28/14099696t1h2850.jpg)
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
/nginx/o/2019/09/11/12549081t1h9974.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/22/13645165t1h9790.jpg)
Olgu vastaja paarkümmend või sada aastat vana, põhimõtteliselt sellist Eestit ta tahtiski.
Tellijale
Kas me sellist Eestit tahtsimegi? (38)
Viie tärni riik
:format(webp)/nginx/o/2021/02/22/13645169t1h4ff8.jpg)
Olen elanud kümme aastat ennesõjaaegses Eesti Vabariigis, kui meie pere elas Tartus heades tingimustes. Seda mõtet aga mul küll ei ole olnud, et Eesti riik oleks pidanud tagasi tulema samasugusena, nagu see oli 1930ndatel. 50 aastaga oli kogu maailm niivõrd muutunud, innovatsioon, tehnoloogia – 1939. aastat poleks küll tagasi tahtnud!
Kui eeskujust rääkida, siis ma ei mõtelnud ennesõjaaegse Eesti, vaid tänapäeva Soome ja Rootsi peale. Sealt võeti okupatsioonist vabanemise järel palju eeskuju, seal käidi ja suheldi palju.
Muidugi on olnud neid kolhoosidesse sunnituid, kes oleksid tahtnud vanu talusid taastada ja elada nii, nagu kunagi elati, kuid mina seda ei tahtnud. Mina olen mõtelnud ikka globaalsemalt. Olen avatud just uuele perioodile.
Me võime 30 aastaga rahul olla, eriti majanduslikus mõttes. Oleme ühinenud vaba Euroopaga, oleme suutnud teistega sammu pidada, oleme palju üle võtnud, oleme läbi viinud omandireformi, mis õnnestus palju paremini kui paljudes teistes riikides.
Ka üldine demokraatia areng on 30 aasta jooksul olnud teistest Vene mõju alt vabanenud riikidest parem, Eesti on hästi integreerunud Euroopasse. See on edu, et Eesti ei ole enam üksi!
Eesti on kõrgetasemeline riik, millele võib anda viis tärni.
Astumine Euroopa Liitu andis meile esimese tärni.
Teine tärn selle eest, et astusime NATOsse ega pea olema enam väga mures oma julgeoleku pärast.
Kolmas tärn euroga ühinemise eest, et oleme nüüd osa Euroopa rahasüsteemist.
Neljas tärn selle eest, et meid võeti vastu OECDsse, maailma kõige rikkamate riikide klubisse.
Viiendana tuleb märkida meie kuulumist Schengeni lepingu riikide hulka, mis tagab meie inimestele vaba liikumise kogu Euroopas.
Riikide konkurentsivõime arengus oleme 135 riigi hulgas 28. kohal. Seega võib meie 30 iseseisvat aastat lugeda õnnestumiseks.
Murekohaks on venekeelse elanikkonna integreerimine, mis ei ole veel hästi õnnestunud. Ebameeldiv on ka sisepoliitiline olukord, kus vaieldakse liiga ägedalt, selle asemel et ühiselt otsida parimaid lahendusi.
Tahan veel rõhutada, et mulle väga meeldib Eestis innovatiivsete lahenduste otsimine, IT-areng ja rohemajandus, sest nendele kuulub tulevik.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/22/13645166t1hab3e.jpg)