/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Rein Lang ja Väino Koorberg võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» vaatluse alla, mida tähendab Austraalia ja Facebooki lingitüli maailmameedia jaoks ning kas vaenukõne tähendust peaks Eesti karistusseadustikus muutma.
Austraalia ja Facebooki vahelisest tülist arusaamiseks soovitasid nad kuulata Henrik Roonemaa ja Hans Lõugase tänast «Digitunni» saadet. See võttis üksipulgi lahti, miks Austraalia-sugune väikemajandus on astunud vastu USA digihiidudele ning tahab kehtestada drakoonilise seaduse, mille järgi digiplatvormid peavad Austraalia meediaettevõtetele ja ajakirjanikele nende loodud sisu tarbimise eest maksma. Koorberg täiendas, et samad mõtted kõlavad Prantsusmaal, Hispaanias ja Ühendkuninriigis.
«Minu meelest kõige selgem sõnum, mida Facebooki-pimedus Austraalias edasi andis – ning minu meelest oli see ühtpidi muret tekitav Facebookile ja teistpidi Austraalia valitsusele – oli see, et me nägime väga selgelt, milline jõud on monopolil või kuidas monopol kavatseb ennast kasutada või enda monopoli säilitada ka vahendeid mitte valides,» sõnas Koorberg.
Lang ei jaganud Koorbergi arvamust. Esiteks peab silmas pidama, et lingisõda Austraalias ei alustanud mitte peaminister, vaid meediamogul Rupert Murdoch, kellel poleks mingit probleemi Facebooki või Google'i firmade ustele koputada. Nüüd tekkis olukord, kus Google ja Microsoft andsid järele ning olid valmis sisu jagamise eest maksma, Facebook aga mitte. See tähendab, et Google on juba kogu maailmale signaliseerinud, et nende jaoks on sisuloojate toetamine oluline ning nendega on võimalik kokkuleppele jõuda, selgitas Lang.
Facebook seda aga ei teinud ning on keeldunud Austraalias väljaannete linkide jagamisest. See aga tähendab, et kõik väikeportaalid ja kohalikud lehed satuvad kohe väga raskesse olukorda, sest nemad sõltuvad sotsiaalmeedias levimisest.