Hiite Maja kutsub vabariigi aastapäeva tähistama hiiepaikadesse

Hiite Maja soovitab looduse ilu ja väega tutvuma tulles kaasa võtta sinimustvalge lipu, maitsva sisuga suupistekorvi ja kuuma joogi. «Soovi ja loitsi kodumaale ja oma rahvale häid soove, laula regi- vm laule ning hõiska kodumaa õnneks. See on meie kõigi pidupäev,» teatab Hiite Maja. 

Lähima hiie või muu loodusliku pühapaiga leiab pühapaikade kaardilt, kus on avaldatud enam kui 1200 püha metsa, puu, kivi, jõe, järve jms asukohad. Vaata pühapaigad üle SIIT. 

Sinimustvalge lipp on looduslike pühapaikadega seotud algusest peale. 5.06.1884. pühitsesid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed esimese sinimustvalge lipu Otepää Pühajärve ääres selle püha veega. EÜSi toonase esimehe Peeter Hellati sõnul sõideti lipu pühitsemiseks pühale maale, kus see õnnistati Taara nimel kogu eesti rahvale. «Taara vaim, kes Eesti rahvast senini kõigest viletsusest hoolimata elul on hoidnud, olgu silmapilgul ja ka edaspidi meie kaitsjaks,» ütles Peeter Hellat lipu pühitsemisel.

Enne teist maailmasõda oli tavaks tähistada sinimustvalgete ja samuti seltside ning kaitseliidu malevate lippude all rahvuslikke tähtpäevi looduslikes pühapaikades. Toonastest ajalehtedest võib lugeda, kuidas tähtpäevadel kogunesid tuhanded inimesed lippude all hiitesse tuld tegema, kõnesid pidama, laulma ja tantsima. Selliseid pühi peeti Virumaal Tammiku ja Ebavere hiies, Tartumaal Ervu ja Terikeste hiies jm.

Nõukogude kord keelustas meie rahvuslipu ja kustutas paljude eestlaste hiiemälu. Nüüdseks on Eesti Vabariik oma sümbolid, institutsioonid ja mitmed traditsioonid taastanud, kuid hiiepühade tava alles ootab uut tulemist.

«Niisiis võtkem 24.02 hiitesse kaasa oma kodude, seltside, malevate jt ühenduste lipud. Jätame koju erimeelsused ja tähistame Eesti sünnipäeva esivanemate väepaikades ühiselt ja väärikalt. Uuendame ilusat tava, muudame selle pidupäeva eriliselt meelejäävaks ja anname oma riigile ja selle sünnipäevale põlist sisu ja väge,» kirjutab Hiite Maja.