:format(webp)/nginx/o/2021/02/21/13643236t1h4b7e.jpg)
Eesti ühe suurima ekspordiartikli puidugraanuli tulevik on pilvine. Viimastel aastatel üha kasvanud ärile, kus kohalikud ettevõtted on teeninud puidu kokku pressimise ja Lääne-Euroopa kateldes põletamise pealt miljoneid, plaanitakse hakata piiri panema.
Euroopas on vastav arutelu tekkinud ning täna on see taas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) päevakorral.
«Kliimakriisi lahendus ei saa olla metsade lagedaks raiumine ja ahju ajamine. Puidu elektriks põletamine üldjuhul suurendab süsinikuemissiooni, on ökoloogiliselt ogar ning selle subsideerimine ELi tasandil lükkab edasi ülemineku kütusevabale elektritootmisele tuulest ja päikesest,» ütles riigikogu keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski (SDE).
Kui varem oli Eesti seisukoht puidu põletamist ja siinseid ettevõtteid soosiv, siis valitsuse vahetus ning teadlaste pöördumised on toonud kaasa kursimuutuse. Riigikogu keskkonnakomisjonis leiti möödunud nädalal lausa konsensuslikult, et Euroopa Liidu vastav direktiiv tuleks selles küsimuses üle vaadata. Täna ELAKis jätkuv arutelu kuulduste järgi aga nii ladusaks ei kujune: Postimehe andmetel on püüdlusi protsessi takistamiseks teinud näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes proovib riigikogu keskkonnakomisjonist tulnud seisukohta lahjendada. Ka tasub meeles pidada, et senine puidupõletamist soodustav regulatsioon võeti vastu 2018. aastal, ajal kui Eesti oli Euroopa Liidu eesistuja.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)