:format(webp)/nginx/o/2021/02/18/13637915t1h4f17.png)
Ajaloolase haridusega Ain Kütt (1975), kes töötab igapäevaelus Sagadi mõisa muuseumi juhina, on kirjutanud ajastutruu, värvikate tegelaste ja võrratute kirjeldustega krimiromaani «Kuldse medaljoni mõistatus». Kes teine saakski paremini tunda ja osata lugejatete ette tuua Põhja-Eesti mõisate peaaegu kolmesaja aasta tagust olustikku ning kombeid?
Lugu leiab aset 1829. aasta juulis, kui Kavastu mõisa terrassil lämmatavas suvekuumuses rüüpab laisalt šampanjat Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, teadmata, et peatselt ootab teda ees mitu lahendamist vajavat mõrvajuhtumit, esimeses neist vihjeks väike kullast medaljon.
Peale Focki on piirkonna suvisele suursündmusele, Kavastu mõisahärra korraldatud suveballile kogunenud piirkonna koorekiht erinevate mõisahärrade ja mõisapreilide näol. Oma kohta uhkes seltskonnas otsib ka Saksamaalt tulnud kirikuõpetaja Gruber, kes kirikumõisa elanikuna peab end samale tasemele kuuluvaks kohalike aadlimõisate omanikega. Kuid Saksamaalt on pärit ka uhke peo meelelahutajad, riigisakslastest kuulus lauljanna Anna Maria Engelhart ning koos temaga saabunud ilutulestikumeister.
Romantilise alatooniga krimilugu käivitub siis, kui Kavastu mõisnik leiab oma peo peaesineja surnuna. Tema noorem vend, juba varem kuritegusid lahendanud juristiharidusega Fock, kes on ühtlasi nii meeskohtu eesistuja kui ka rüütelkonna sekretär, võtab mõrvari väljaselgitamise seegi kord enda õlgadele, abiks ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Gerhard Wagner.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/10/12933565t1h8486.jpg)