/nginx/o/2021/02/03/13611796t1he838.jpg)
Erakond Eestimaa Rohelised esitasid politseile kuu alguses kuriteoteate looduskaitsealal ohtlike naftasaaduste ümberpumpamise kohta, eile teatas politsei, et ei alusta menetlust ja erakonda nörritaval põhjusel ei saa otsust ka edasi kaevata.
«Palusime Politsei- ja Piirivalveametil uurida, kuidas on võimalikuks saanud olukord, et valitsus on tegelenud keskkonnakatastroofi ohu loomisega,» selgitas Roheliste juht Züleyxa Izmailova kuriteoteate esitamise ajendit 4. veebruaril, pärast Postimehe vastavateemaliste artiklite ilmumist.
«Siin on kaks võimalust – kas on tegemist erakordse rumalusega või teadliku kuriteoga ning Eesti huvide kahjustamisega,» lisas erakonna volikogu esimees Aleksander Laane.
«Meile tundub, et sellise vabariigi valitsuse määruse ettevalmistaja sai olla kas keskkonnaküsimustes erakordselt ignorantne isik või tasutakse sellise eriti kõrge riskiga tegevuse mittereguleerimise ja mittemaksustamise eest varjatud ja ebaseaduslikul viisil, mida saab pidada vähemalt korruptiivseks,» kirjutasid Rohelised politseile. «Palume teil välja selgitada, kas määruse vastuvõtmise protsessi jooksul või pärast seda on esinenud mõjuvõimuga kauplemist, teadlikku keskkonnaõnnetuste riski eiramist, riigi huvide eiramist mittemaksustamise läbi või on otsustega seoses tehtud keelatud annetusi erakondadele või makseid valitsuserakondade liikmetele.»
Eile said Rohelised politsei- ja piirivalveametilt vastuseks, et menetlust ei alustata. Põhjenduseks oli toodud, et esitatud kuriteoteates puudub tegu karistusõiguse mõttes. «Tegemist on teate esitaja oletusega, et mingi kuritegu võib olla toime pandud, mitte põhjendatud kahtlusega.»
Lisaks seisis vastuses: «KrMS § 207 lg 1 järgi võib kannatanu, s.o isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada 10 päeva jooksul kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest alates kaebuse alustamata jätmise peale Põhja Ringkonnaprokuratuurile.»
«Kriminaalmenetluse mittealustamine on tõsiasi, mis näitab meie õiguskaitseorganite mugavust ja ükskõiksust keskkonnaalaste rikkumiste suhtes kõige kõrgemal tasandil,» kommenteeris Züleyxa Izmailova. «Tõepoolest, Pakri hoiuala hülged ei saa kuriteoteadet esitada, kui naftareostus nende elupaigad ära rikub või lausa hävitab. Sellest tuleneb õõnes, küüniline, aga väga mugav ametkondlik formalism - «kannatanu» ju puudub, mis me teha saame!»
Rohelised leiavad, et normaalses riigis looduskaitse eest vastutavad ametnikud ei lubaks kaitsealal või selle kõrval suure keskkonnaohuga tegevusi. «Ministeeriumi käitumine on sedavõrd kummaline, et tekib põhjendatud kahtlus, kas ametnike motiivid võisid olla seadusevastased,» märkis Izmailova. «Õiguskaitseorganite ükskõiksus on seda hämmastavam, et isegi uus keskkonnaminister Tõnis Mölder on meiega sarnastel seisukohtadel: peab Pakri saarte lähedal toimuvat ohtliku kauba laevalt laevale laadimist keskkonnaohtlikuks ning Pakri hoiualal illegaalseks.»
Izmailova lisas, et Pakri hoiualal nafta ümberpumpamine on otseses vastuolus loodukaitseseaduse § 32 lg 2-ga, mis sätestab, et hoiualal on keelatud tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
«Iga lapski saab aru, et nafta ümberpumpamine on suure riskiga tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi,» hindas Izmailova. «Seega on määrus, mis lubab sellist tegevust, seadusevastane. Samuti on seadusevastane ametnike käitumine, kes on väljastanud lube hoiualal või selle läheduses nafta ümberpumpamiseks.»
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)