Mihkel Mutt: see ju müüri taga! (12)

Ikka kuuleb, et mõni tuttav pole saanud ühte või teist lugu lugeda, sest see oli «müüri taga» ehk tasuline. Kurdavad ka autorid, kes ju tahavad, et nende vaimusünnitistega kursis oldaks (mõni saadab ise oma lood sõpradele lugeda, teine riputab need teatud aja pärast koduleheküljele jms). Ah et miks ei vormistata tellimust? Ei tea, pole nagu viitsinud ja... miks ma peaksin!? See vastus paneb mõtlema. On ju ilmne, et ka toimetuseliikmed tahavad palka ja kirjutamine on töö nagu iga teine – kusagilt peab raha tulema. Lõviosa laekub küll reklaamist (jutt käib eraväljaannetest, mitte riigieelarvest rahastatavatest), aga lisa kulub ära. Lugejale tähendab iga tellimus muidugi püsikulu, aga võrreldes muu vaimutoiduga (teatripiletid jms) pole lehetellimus isegi veel praegu ülemäära kallis.