Küüt: elamislubade menetlust saab tõhustada vaid seadusega

Siseministeeriumi teenistuslik järelevalve elamislubade menetlemise süsteemi üle järeldas, et elamisloa taotluste eel- ja järelkontroll ning kontroll ametnike töö kvaliteedi üle ei ole PPAs piisav.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt sõnas, et ei siseministeeriumi teenistuslik järelevalve ega ka PPA enda mullu läbi viidud analüüs tuvastanud kordagi, et elamislubade taotlusi menetlenud ametnikud oleks käitunud õigusvastaselt või millega vastu eksinud.

Küll aga leidis siseministeeriumi järelevalve, et PPA-l puudub ettevõtlusele hinnangu andmiseks kompetents.

«Kindlasti on teatud juhtumite puhul asja sisusse tungimine vaid elamislube menetlevate ametnike enda poolt olnud keeruline ning pooldame siin ministeeriumi ettepanekuid kaasata otsustusprotsessi ka teisi sel alal pädevaid asutusi – näiteks äriplaani kirjelduste hindamisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi,» ütles Küüt.

«Kuid sel juhul tuleb PPA hinnangul viia vastav muudatus sisse ka seadusesse, sest selline arupärimine ei saa kuidagi olla ametniku suva järgi toimiv ning selle arvamuse andjal peab lasuma ka vastutus,» leidis peadirektor.

Ta selgitas, et juhtumid, kus otsuse tegemisse on vaja kaasata väliseid partnereid (näiteks töötukassat, välisministeeriumi, prokuratuuri jne) on välismaalaste seaduses reguleeritud. «Ettevõtluseks antavate elamislubade puhul seadus sellist vajadust ette ei näe ning vastav pädevus on antud vaid PPA-le,» ütles Küüt.

«Meie hinnangul tuleks Eestis siinkohal eeskujuks võtta Soome välismaalaste seadust, kus antud küsimus on selgelt reguleeritud. Soome välismaalaste seaduse artikkel sätestab, et ettevõtjate vastavust riigi poolt sätestatud tingimustele hindab Centres for Economic Development, Transport and the Environment. Sellisel juhul saab ka asjasse puutuv asutus saaks arvestada sellise kohustusega oma ressursside planeerimisel ning osaleda vastavate regulatsioonide väljatöötamisel,» tõi Küüt näite.

Omaalgatuslik järelkontroll olemas

PPA peadirektor kinnitas ka, et elamisloa andmise eesmärgipärasust ja põhjendatust on PPA ametnikud pidevalt hinnanud. «2011. aastal on seejuures 106 korral keeldutud elamisloa andmisest või see kehtetuks tunnistatud just seepärast, et eelnimetatud põhjused ei olnud PPA hinnangul täidetud,» sõnas Küüt.

Samas nõustus ta, et alati saab ja tulebki olla nõudlikum ning sisulisem. «Samas peab avalikus halduses arvestama põhimõttega, et erinevad piirangud ja nõuded, mida seatakse, peavad olema selgesõnaliselt õigusaktides kirja pandud. Vastasel korral, kui ametkond võtab nõuks kirjutatud õigusest täiendavaid nõudeid esitada, on tegemist ametniku suvaga.»

Küüt ei nõustunud ka siseministeeriumi väitega, nagu poleks PPA omal algatusel elamislubade osas järelkontrolli teostanud. «Kõrge väärkasutuse riskiga isikute puhul tehakse elamislubade aluste järelkontrolli sajaprotsendiliselt, näiteks kontrollitakse õppimaasumiseks elamisloa saanud isikuid kaks korda aastas: veebruaris ja novembris. Samuti kontrollis PPA eelmisel aastal omaalgatuslikult kõik 1238 välismaalased, kel oli kehtiv elamisluba töötamiseks juhtorgani liikmena ning tuvastas 993 juhul, et isikule ei ole elamisloa kehtivusajal töötasu makstud.»

«Ettevõtluseks antud elamislubade puhul tuleb arvestada, et need moodustavad äärmiselt väikese osa kogu elamislubade koguarvust ning kuni eelmise aastani ei olnud nad meie «riskikaardil», kuna väärkasutusi polnud selle elamisloaliigi lõikes ette tulnud.»

Seni viis PPA sajaprotsendilist järelevalvet läbi teiste, kõrgema riskiga elamisloatüüpide puhul, kus oli tuvastatud suurel arvul väärkasutusi - nagu eelpoolmainitud elamisload juhtorgani liikmega töötamiseks.