/nginx/o/2021/02/05/13615213t1he341.jpg)
Meie ühiskondlikus ruumis mängivad palju olulisemat rolli märksa arhailisemad kommunikatsioonivormid kui kirjakeelse kultuuri loonud vorm. Sotsiaalmeedia tulek on nende osatähtsust võimendanud, kirjutavad Tallinna Ülikooli poliitikateooria professor Peeter Selg ja Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel.
Mida tähendab uskuda, et samast soost inimestele abieluõiguse andmine ohustab eri soost inimeste abielu? Arutleks äkki? Kas homomehed hakkavad siis heteronaistega abielluma? Aga siis on ju tegemist eri soost inimeste abieluga. Või hakkavad lesbinaised abielluma heteronaistega? Aga heteronaised ei taha ju lesbinaistega abielluda. Või siis äkki hakkavad heteromehed homomeestega abielluma? Või siis... Nojah...
Mis selles arutluses valesti on? Peamiselt see, et oleme käsitlenud vastumeelsust homoabieludele kui teatud arutluse liiki. Arutlus nõuab võimalust probleem või seisukoht n-ö juppideks jagada ning selle kaudu hinnata nende omavahelist loogilist, faktilist või ka hinnangulist kooskõla. Neid juppe nimetatakse tavaliselt eeldusteks ja järeldusteks ning seda «juppideks jagamist» nimetataksegi analüüsiks (vanakreekakeelset sõna analysis võiks ligikaudu nõnda tõlkida).
/nginx/o/2021/02/04/13612095t1h8abf.jpg)
/nginx/o/2021/02/04/13612103t1hb9e5.jpg)