/nginx/o/2022/02/28/14399388t1hbee6.jpg)
/nginx/o/2018/04/17/7792657t1h1670.jpg)
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (Keskerakond) rääkis Postimehe saates «Minister risttules», et hoiab Nordicat jätkuvas lennunduskriisis varukaardiks.
Toomas Kask: Eelmises valitsuses pooldasite nõndanimetatud PPP (avaliku ja erasektori koostööprojektide) rahastamismudelit neljarajaliste teede ehitamiseks. Nüüd olete uues valitsuses oma seisukohta muutnud. Millest säärane kannapööre?
Ma isegi ei oska öelda, kust tuleb mõte, et ma olen oma seisukohta kardinaalselt muutnud. Ma vastasin riigikogus küsimusele PPP kohta ja tõin välja, kuidas on selle maksumusega. Lisaksin, et kõige kallim sotsiaalmajanduslikult on teid üldse mitte ehitada. PPP puhul olen jätkuvalt seda meelt, et see on üks variant.
Meil on olemas kindel rahastus neljarajaliste teede ehitamiseks aastani 2024, aga ühel hetkel peame mõtlema, kuidas minna edasi: kas laenurahaga või on eelarve seis selline, et saame [neljarajalisi] teid ehitada riigieelarvest? Või peame kasutama PPP-varianti. PPP-variandi puhul on kindlasti oluline see, et Eestis puudub kogemus, ja seetõttu leian jätkuvalt, et oluline oleks üks objekt PPP kaudu välja ehitada ja saada sellest vastav kogemus. Saada kõik algmaterjalid ning dokumentide ja lepingute pakett ühe korra tehtud, et meil oleks tulevikus valikuvariant. Ma loomulikult ei välista, et teid on kõige mõistlikum ehitada laenu abil. Ma arvan, et on mõistlik võtta laenu, et investeerida infrastruktuuri. Seda teevad kõik eraettevõtjad ja see on normaalne protsess. Loomulikult on selle juurde vaja eelarveraha.
Täna räägitakse, et Eesti riigieelarveline seis on väga halb. Tegelikult ei ole seis midagi nii halb, sest eelmised prognoosid ei arvesta sisuliselt seda, et meil läks majanduses eelmine aasta paremini, kui algul arvasime. Teiseks, tänased eelarveprognoosid ei arvesta raha, mis tuleb riigieelarvesse sellest, et inimesed lahkuvad teisest pensionisambast. Enne selle rakendumist ei saanudki seda lihtsalt arvestada, aga nüüd hakkavad sealt välja kooruma numbrid, millega saame eelarves arvestada. Varem arvasime, et aastal 2024 saab laenukoormus olema 30–31 protsenti, täna saame öelda, et see on tõenäoliselt 27 protsendi juures. Täpsemad arvud selguvad kevadise prognoosiga.