:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)
/nginx/o/2021/02/02/13609348t1h7c34.jpg)
Ülikoolihaigla ei saa kunagi valmis, vaid areneb edasi ka siis, kui pikalt veninud reformikava lõpuks teostub, rääkis oma tööst haiglajuhina esimeses pikas intervjuus Postimehele neli kuud ametis olnud Tartu Ülikooli kliinikumi juht Priit Perens.
Tellijale
TERVISHOID ⟩ Priit Perens: pettuste ennetamisega ei ole veel jõudnud tegeleda, aur on kulunud mujale
Millises seisus kliinikumi pärisite?
Kui ma alustasin, käis tulevikku vaatav arendustöö seal täie hooga. Kaks kolmandikku juhtimise ja asutuse ümberkorraldamise aruteludest oli peetud, aga jõudsin siiski mõlemas teemas enne lõplikke otsuseid kaasa rääkida.
Kui palju plaanid pärast seda muutusid, kui teie aruteludega liitusite?
Mitte märkimisväärselt. Küll aga lükkasin tagant mõtet, et juhatuses oleks edaspidi kaks olulist funktsiooni juures. Räägime väga palju patsientidest, aga nende hääl ei olnud tippjuhtkonnas esindatud, seepärast loome juhatuses kevadel õenduse ja patsiendikogemuse juhi koha, samamoodi nagu oli siiani juhatuse tasemel puudu teadus- ja arendustegevuse juht.
Mis ootab ees maakonnahaiglaid?
Haigla tulevik sõltub eelkõige piirkonna elanike arvust. Keegi ei taha, et teda lõikaks kirurg, kes teeb nädalas ühe operatsiooni. Teatud eriarstid peavad muidugi jääma, ka erakorraline meditsiin ja transport, mis viib vajadusel Tartusse.
Kuulsin, et rekordpäeval sai kliinikumis Covid-19-vastase kaitsesüsti üle 600 inimese päevas. Muljet avaldav tulemus. Kui pikk töö sellele eelnes?