Ausalt öeldes ootasin Flo Kasearu näitust «Elust välja lõigatud», mis tegeleb naistevastase vägivalla teemaga, kahetiste tunnetega. Ühtepidi kartsin, et tema viimase viie aasta loomingus pöördelise tähtsusega sotsiaalse kunsti teosed «Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine» ja «Varjupaiga festival» võivad muutuda Kunstihoone kontekstis, kus nad tõepoolest on elust välja lõigatud – videodokumentatsioonina esitatud, formaliseeritud, steriliseeritud, algsest kontekstist võõrandatud – iseenda paroodiaks. Teistpidi ootasin huviga, kuidas kunstnik olukorrast välja tuleb ja kuidas ta selle teema nii-öelda galeriinäituse kontekstis lavastab ja avab.
Tellijale
«Elust välja lõigatud»: kujundlikult veenev tõsielukunst
Etteruttavalt võib öelda, et teatud mõttes said minu kartused tõeks ja samas ootused kuhjaga tasutud.