:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7473341t1h9633.jpg)
/nginx/o/2020/11/12/13472518t1h6ba1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/01/31/13605346t1h287b.jpg)
Parima rahvaloenduse annab Eestile registrite ja inimeste vastuste kombineerimine, kirjutavad Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets ja Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.
Tellijale
Raul Eamets, Allan Puur: rahvaloendust saab teha paremini
Tänavuse rahvaloenduse ettevalmistused hakkavad lõpule jõudma. Uue loenduse muudab eriliseks see, et esimest korda Eestis saadakse enamik vajalikust teabest registritest. Teine, väiksem osa andmestikust kogutakse inimeste küsitlemise teel, valdavalt internetis, vähemal määral ka loendajate abiga. Sellist lähenemist tuntakse kombineeritud loendusena.
Loendusmeetodi valikule eelnes pikk arutelude voor, kus statistikaameti eksperdid, ülikoolide teadlased, statistikanõukogu, riigikogu rahvastiku probleemkomisjon ja vabariigi valitsuse loenduskomisjon vaagisid erinevate lähenemiste tugevaid ja nõrku külgi. Kõiki argumente kaaludes andis valitsus 2019. aasta lõpul oma eelistuse kombineeritud lähenemisele.
Algselt üksnes registripõhist andmekogumist kavandanud statistikaamet nõustus pärast lisarahastuse lubaduse saamist korraldama kombineeritud loenduse, mis hõlmab kõiki eestimaalasi. Statistikaamet on seadnud ambitsioonika eesmärgi uuendada Eestile kuuluvat internetis loendamise maailmarekordit ja viia see praeguselt 67 protsendilt 80 protsendi lähedusse. Kui teha korralikku selgitustööd, siis on selle sihi saavutamine meie inimeste internetikasutust arvestades täiesti võimalik.