Eesti kõrgkoolid käivitasid koolituskrediidi

Koolituskrediidiga on liitunud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Tallinna Tervishoiukõrgkool, kes võimaldavad ettevõtetele sadakonda koolitust väga erinevatelt erialadelt. Programmi laiem mõte on soodustada ettevõtete ja kõrgkoolide koostööd uuringute, konsultatsioonide ja muude ühisprojektide vallas.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütleb, et kui ettevõtete töötajad saavad positiivse kogemuse mõnel ülikooli kursusel, siis ehk mõtlevad nad ka pikemale koolitusele või mikrokvalifikatsioonile. «Koolituskrediit aitab teha esimese väga väikese sammu ülikoolist ettevõtete poole lootusega, et sealt poolt tehakse samm vastu,» märkis Valk.

Terve õppeprogrammi asemel vaid valitud ained

Esimene, kes sellise sammu kõrgkoolide poole astus, on Ülemiste City ja selles asuvad ettevõtted. Koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga saavad Ülemiste City ettevõtete töötajad samasugust täiendusõpet nagu kõik teised TTÜ avatud õppijad.

«Nad käivad õppimas nii nagu käivad tudengid või avatud õppurid. Ainsa vahega, et me ei paku mitte tervet õppeprogrammi, vaid konkreetseid õppeaineid,» ütles tehnikaülikooli avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg.

Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja innovatsiooni peaspetsialisti Janika Leoste sõnul on töö olemus tööturul muutunud – see nõuab kohanemist, paindlikkust ja inimestelt uusi pädevusi. «Üha tähtsamaks muutuvad universaalsed oskused nagu programmeeriv mõtlemine, valdkondade-ülene tegevus, probleemipõhisus, disainmõtlemine, digioskused põhitöös, hübriidtöö ja -õpe,» loetles Leoste sellise krediidiõppe argumente.

AS Mainori juhatuse esimees Kadi Pärnits selgitas, et kõrgkoolid pakuvad programmi raames koolitusi välja kaks korda aastas. Näiteks sellel semestril on pakutud 150 koolitust, lisas ta.