/nginx/o/2012/01/25/928758t1hb52b.jpg)
Eesti Üliõpilasesinduste Liidu (EÜL) esimehe Eimar Veldre sõnul viib tänane riigikogu otsus kõrgharidusreformi eelnõus tudengite ettepanekutega mitte arvestada selleni, et mõne aja pärast tuleb seadust ikkagi muutma hakata.
Veldre: mõrad kõrgharidusreformi eelnõus ilmnevad peagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EÜLi esimehe sõnul jätkavad tudengiorganisatsioonid kõrghariduse teemadel fraktsioonidega läbirääkimisi. Seda vaatamata asjaolule, et kolmandale lugemisele saadetud kõrgharidusreformi eelnõusse ilmselt enam muudatusettepanekuid esitada ei õnnestu.
«Soovime kindlasti seda, et iga riigikogu liige selgitaks, miks ta nii hääletas,» ütles Veldre. Rahvaasemikega on plaanis vestelda järgmisel nädalal, mil parlamendi tööplaan näeb ette valijatega kohtumise.
Veldre sõnul on tudengiesindajate sooviks riigikogulastele selgeks teha, et täna hääletusel olnud seadus ja tudengitele kavandatavad õppetoetused ei taga nominaalajaga lõpetajate hulga kasvu.
«See ei toeta tegelikult eesmärki, et tudengid õpiksid nominaalaja piires. Kui tudengite sotsiaalmajanduslikke probleeme ei lahendata, siis nominaalajaga lõpetajate probleem ka ei lahene. Tudeng lihtsalt ei jõua 40 tundi töötada ja 40 tundi õppida,» ütles Veldre. «Seega, kui eelnõu jääb selliseks nagu ta praegu on, siis selgelt tekib päris suur hulk tudengeid, kes peavad hakkama maksma,» nentis ta.
Kuivõrd vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu ja ülikoolide rahastamisega seonduv on tänaseni ebaselge, võib juhtuda, et nende eelnõude menetlemisel tekib vajadus ka kõrgharidusreformi eelnõu uuesti üle vaadata.