Juhtkiri ⟩ Usaldusvaruga valitsus (24)

Portfellide jaotus ja ministrikandidaatide valik on huvitav. Reformierakonnal on mitu tugevat kandidaati välisministri ametisse, kuid portfell läks hoopis Keskerakonnale ja ministriks asub erakondliku kuuluvuseta tegevdiplomaat, kellel ei ole ka varasemat poliitilist kogemust.

Nii võib arvata, et valitsus plaanib välispoliitikat juhtida suuresti autopiloodil. Samas USAs juba on ja Saksamaal tuleb uus administratsioon, samuti on pooleli Eesti tegevus ÜRO Julgeolekunõukogus. Kõik see nõuaks ministrikohale poliitikut, kellel on arvestatav välispoliitiline kogemus.

Võimalik, et välisministri portfell tuli vahetuskaubana haridusministri oma vastu, mille saab Liina Kersna. Reformierakonnale on see koht tähtis ja annab lootust, et üht-teist ühtse eesti kooli nimel siiski tehakse. Aga nagu Mailis Reps koalitsioonilepingut kommenteerides ütles: «Ühtegi vene õppeasutust ei suleta.» See näitab, et valitsuse eesmärgid siin pole kuigi ambitsioonikad ja ministrikoht võib olla pigem sümboolne žest.

Märgiline on sotsiaalministeeriumisse loodav sotsiaalkaitse ministri koht, mille saab reformierakondlane Signe Riisalo. Sotsiaalkaitse ministri koht loodi 2014. aastal ja see püsis kuni Jüri Ratase teise valitsuse moodustamiseni aastal 2019. Siis see kaotati ja loodi rahvastikuministri koht. Nüüd kaotatakse omakorda see.

Sotsiaalministeeriumi haldusala on ministeeriumidest rahaliselt suurim ja epideemiat arvestades ka väga vastutusrikas. Kahe ministri nimetamine sinna on loogiline töökoormuse jaotamise seisukohalt. Kuid rahvastikuministri nimetuse säilitamine andnuks siiski võimaluse valdkonda avaramalt mõtestada.

Portfellide jaotus ja ministrikandidaatide valik on huvitav, kuid mitte küsitav. Loodetavasti saab valitsus vaatamata epideemiale ka traditsioonilised sada kriitikavaba päeva.

Ettevõtjakeskse erakonnana ei ole sotsiaalkaitse küsimused Reformierakonnale ka programmiliselt eriti olulised. Nii võib arvata, et see portfell on teatud mõttes tagatis, et liiga suuri samme ei astutaks Keskerakonna valijaskonnale meeldimiseks.

Tunnustada tuleb koalitsiooni siseministri ja justiitsministri kandidaatide valikul. Kuigi siseministri koht läks uurimise all olevale Keskerakonnale, asub ametisse erakondliku kuuluvuseta valdkondlik ekspert. Maris Lauri valikut justiitsministri kohale aga põhjendas Kaja Kallas sellega, et «kuivõrd tahame käsile võtta korruptsiooniasjad, siis on tal laitmatu renomee».

Üks valitsuse võtmeportfelle on keskkonnaministri oma, kellel lasub suur vastutus: leida tuleb kompromiss metsatööstuse ja metsa kaitsjate vahel, samuti rohepöörde ja sellega seostuva õiglase ülemineku vahel. Arvestades Ida-Viru valijaskonda, on see Keskerakonnale ka kriitilise tähtsusega. Loodetavasti suudab Tõnis Mölder end selles ametis tõestada samamoodi, nagu Tanel Kiik on suutnud sotsiaalministrina.

Kuigi uus valitsus tõi üllatusi nii mõneski mõttes, ei ole põhjust arvata, et portfellide jaotuses ja kandidaatide valikus oleks tõsiseid küsitavusi. Loodetavasti saab peaminister vaatamata keerukale olukorrale ka traditsioonilised sada kriitikavaba päeva.