:format(webp)/nginx/o/2021/01/20/13586867t1hfc75.jpg)
Salvesti juhi Triin Kõrgmaa sõnul on Eesti toidutööstus oma tugevustest ja nõrkustest teadlik ning oskab end vastavalt sellele müüa, aga suurte läbirääkimiste laua taha saamiseks on vaja esmast tõuget. «Siin mängibki olulist rolli Eesti riigi üldine mainekuvand maailmas,» rääkis ta Kuku raadio saates «Majandusruum».
Kuidas Salvestil kriisi alguses läks? Toidutootjatel pidi olema parim aeg üldse?
Salvest sai kevadel ühelt poolt paraja šoki nagu kogu ühiskond, teiselt poolt suutis meie tiim väga kiiresti reageerida. Kui märtsis osturalli lahti läks – kus kõigepealt sai otsa WC-paber, siis kuivained ja purgitoidud –, siis meie majast läks kaup kenasti välja. Saime ära tarnitud kaks kuni neli korda suuremad kogused, mida jaekaubandus meilt järsku tellima hakkas.
Salvest pole õnneks pidanud ühtegi [töötasu] hüvitist kasutama, oleme ise hakkama saanud. Oleme suutnud hoida kõik inimesed tööl ja palgataseme seal, kus ta oli eelnenud aastal, mis oli juhtkonna pandud eesmärk. Seda oleme saanud teha hoolimata sellest, et see aasta on olnud ääretult volatiilne.
Täna tehtud otsused homme enam ei kehtinud, ülehomme pidi uuesti ümber mõtlema. See nõudis palju pingutust, samas on kasvatanud ka tiimi: kuidas otsuseid kiiresti kommunikeerida, kuidas inimeste tervist hoida, et saaksime iga päev toota, müüa ja tagada Eesti riigis toiduga kindlustatuse.
Kui nõudlus järsku kasvas, kas siis oli tööjõudu ka juurde vaja?
Mõnel hetkel oli, aga suutsime seda lahendada oma töö ümber korraldamisega. Me ei tahtnud võtta riski, et võtame inimesed tööle ja mingi aja pärast me ei vaja neid enam. Pidevalt rääkisime, kuidas ja mida me teeme, et tagada stabiilsus.
Saime sellega hakkama ja suutsime varud taastada. Meie tööspetsiifika on väga hooajaline, kartul ja kapsas saab sügisel valmis ja seda saab kasutada märtsini, pärast pole seda enam kuskilt võtta.
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)