/nginx/o/2021/01/17/13581535t1h037f.jpg)
Ajal, mil Ida-Viru- ja Harjumaa spaahotellid hoiavad koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu uksi suletuna, rehkendavad saamata jäävat tulu ja kerivad üha kasvavat kahjumit, leiab kahe piirkonna vahel Lääne-Virumaal omalaadse oaasi.
Jutt käib Rakvere Aqva spaast, millest on saanud meeliskoht neile, kel piiri taha – Kanaaridele, Balile, Seišellidele või mujale kaugetesse paikadesse – viimasel ajal asja pole.
Kuuldused läänevirulaste au ja uhkuse rahvarohketest nädalalõppudest eelmise aasta lõpus ja uue alguses panid kõrvu teritama ja tekitasid uudishimu. Kaksteist kuud tagasi polnud kellelgi sooja ega külma sellest, kui rahvas Eestis ühele või teisele spaahotellile tormi jooksis. Täna muutub aga mõnigi ettevõtja helgetest hetkedest kõneldes ettevaatlikuks.
Ülejäänutega sarnasesse keerulisse olukorda sattusid kevadise viiruspuhangu ajal ka Aqva eestvedajad. Basseinid lasti veest tühjaks, 150 töötajaga firmas kaotas töö paarkümmend inimest. Olukord oli sant. Et aga viimased karmid piirangud Rakvere tuntud puhkeasutust ei tabanud, tekkis olukord, kus lähimasse veekeskusesse pääsemiseks võtavad paljud naabermaakondade inimesed suuna Lääne-Virumaa poole.
Viimastel nädalatel liigub läänevirulaste seas kumu, et koroonaviirusest vaevatud kahe naabermaakonna rahvas on vallutanud nende pärli ning kohalikud ei tihka oma jalga veekeskusse eriti tõsta. «Nii nad seda viirust siia tassivad,» toriseb mu tuttav. Võiks arvata, et sellisel juhul peaks Lääne-Viru elanike hulgas uute nakatunute arv olema viimase paari kuuga kõvasti kasvanud, aga seda pole siiski juhtunud.
/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)