:format(webp)/nginx/o/2021/01/15/13578975t1hb505.jpg)
Eestis on väga palju häid koole, tublisid õpetajaid ja suurepäraseid õpilasi, kuid endiselt kaks erinevat koolisüsteemi, millega me taastoodame segregatsiooni, kirjutab TÜ haridustehnoloogia professor ja RITA-ränne lõimumistöörühmade koordinaator Margus Pedaste.
Sellest kannatab Eesti riik, sest õpilastele tasuta hariduse võimaldamiseks investeeritud ressurss läheb kaduma – suur osa õpilasi ei saavuta oma potentsiaali, ei kasva Eesti riigi kodanikeks ja võimekamad lähevad välismaale õppima ja tööle. Lahendusena näevad teadlased ühtset Eesti kooli ning on välja töötanud viis võimalikku mudelit sellele üleminekuks.
Praeguseks on fakt, et Eesti õppekeelega ja vene õppekeelega koolis on õpilaste tulemused erinevad. PISA testide alusel on juba 15. eluaastaks tekkinud ühe kooliaasta suurune lõhe. Ei ole alust arvata, et vene õppekeelega koolides on õppimiseks halvemate eeldustega õpilased. Pigem on selge, et vene õppekeelega koolis ei saavuta õpilased oma võimetele vastavaid tulemusi. Igati selge on see, et nad ei saa vene õppekeelega koolis piisavalt hästi selgeks eesti keelt, et kõigi teistega võrdselt konkureerida edasiõppimisel ja tööturul. Kui üks osa Eesti rahvast on jäetud nõrgemasse positsiooni, siis peab küsima, kas seda olukorda saab muuta.
Kas me teame, kuidas olukorda muuta? Jah, teadlased teavad. Viimased kolm aastat on teadusrühmad Eesti ülikoolidest RITA-Ränne projekti raames analüüsinud ja jõudnud järeldusteni, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile.
/nginx/o/2019/04/08/11935389t1h2d53.jpg)