/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Eestil on vaja tervikvaadet, kuidas kasutada Euroopa ühisest abipaketist saadud laenu, et ei jääks kinni senisele arengutasemele, ütles Kuku raadio saates «Välismääraja» riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt. Õppust võiks võtta nii Soomelt kui ka Lätilt ja Leedult.
Rahatrüki kõrval oli kõige olulisem meede, mida Euroopa Liit liikmesriikide majanduse päästmiseks käiku laskis, valitsuste otsus panna kokku ühine abipakett, hindas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. See tähendab, et Euroopa riike hakati toetama kesksest eelarvest. Ühise võla emiteerimisega saab raha suunata ühiselt sinna, kuhu seda kõige rohkem vaja. Samal ajal antakse võlausaldajatele signaal, et näiteks Itaalia ei jää üksi, mis on tõstnud rahaturgude hinnanguid riikidele, selgitas Kaasik meetme vajalikkust.
Sutt ütles, et pakett on hea näide sellest, kui oluline on Eestil Euroopa Liitu kuulumine. Kui me oleksime väljaspool, siis igasugune abi ja toetus peaks tulema kellegi teise käest. Täna oleme osa suurest ja jõukast klubist, mis on andnud meile palju võimalusi. Sutt täiendas, et rahanumbrid on suured ning seda olulisem on, mida riigid rahaga teevad. Pole mõtet pudistada miljonit sinna, miljonit tänna või jätta arvestamata hilisemate püsikuludega, rõhutas Sutt.
«Mis on tervikvaade? Ma arvan, et see on võtmeküsimus, et kogu paketti kasutada selleks, et ehitada ja tugevdada Eesti majanduse tuleviku kasupotentsiaali,» rõhutas Sutt. «Seda selget vaadet täna ikkagi ei näe.»
Saatejuht Hannes Hanso küsis, millistelt riikidelt võiks õppust võtta, et abipaketti edukalt kasutusele võtta. Suti hinnangul võiks kõigepealt taasavastada Soome, kelle käest õpiti palju taasiseseisvumise ajal. Lisaks on põhjust vaadata, mida teevad lätlased ja leedukad, kes paljudes valdkondades liiguvad eest ära või trügivad kannule. Saadik tõi esile, et Eestil on endiselt palju tugevusi, aga kui edasi ei liiguta ja kvaliteeti ei tõsteta, siis teised jõuavad järele ja lähevad mööda.