/nginx/o/2020/12/06/13515674t1hb89e.jpg)
Tehnikaülikooli puidutehnoloogia professori Jaan Kersi sõnul moodustavad raieküpsed metsad lähitulevikus ligi 40 protsenti Eesti metsade osakaalust ning sellest omakorda 40 protsenti moodustab paberipuu ja energiapuit, mis ei sobi majaehitusse ega mööblitootmisse – niisiis tuleks leida rohkem võimalusi see materjal kohapeal väärindada ning luua seeläbi Eestisse kõrgepalgalisi töökohti.
«Kui tahame saavutada roheleppe ja ringmajanduse eesmärke, on puidupõhistel lahendustel oluline roll. Puidukeemia abil saame asendada näiteks plastpakendeid ja sünteetilisest kiust rõivad,» ütles Kers, kelle sõnul võimaldaks põhjamaadega samal tasemel puidukeemiatööstus väärindada täna peamiselt ekspordiks minevat paberipuud 10–20 korda kõrgema hinnaga toodeteks. «Puidukeemia abil väärindaksime oma puitu rohkem kohapeal ning metsa- ja puidusektori tervikmõju Eesti majandusele võiks olla ligi kaks korda suurem ehk 4 miljardit eurot. Biotoodete tehase rajamine Eestisse aitaks juurde luua klastrina uusi tehnoloogiaettevõtteid, mis saavad tehasest toorainena sisendi ning arendavad sellest uusi veel suurema lisandväärtusega peenkeemia- ja farmaatsiatooteid. Puit on 21. sajandi materjal, mis pakub sisulisi lahendusi tänastele keskkonna väljakutsetele.»
Ernst & Young Balticu metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et puidu keemilise töötlemisega tegelevates ettevõtetes oli 2018. aastal lisandväärtus töötaja kohta ligi 183 000 eurot. See ületas kuuekordselt Eesti töötleva tööstuse keskmist, mis oli võrreldaval perioodil Eurostati andmeil 30 000 eurot. Analüüsi tellinud metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul toimub puidu väärindamine neljal astmel: energeetilisel, mehaanilisel, keemilisel ning molekulaarsel. Igal järgmisel tasemel loodav lisandväärtus kasvab hüppeliselt.
«Keemiline väärindamine on puidutöötlemise protsess, kus mehaaniliseks väärindamiseks sobimatust puidusortimendist valmistatakse näiteks tselluloosi, bioplaste, tekstiile ja palju muud. Täna tegeleb Eestis puidu keemilise väärindamisega kaks firmat, moodustades 0,1 protsenti metsa- ja puidusektori ettevõtetest. Samal ajal moodustab keemiline töötlemine enam kui 5 protsenti sektori lisandväärtusest,» märkis Välja ja lisas, et need ettevõtted on loonud sadu tarku ja rahvusvahelise mastaabiga töökohti, mis meelitavad talente ka Eesti väiksematesse piirkondadesse. «Puidu keemilise töötlemise ettevõtted on eriti olulised Kesk- ja Ida-Eesti toimetulekus, panustades regiooni lisandväärtusesse umbes 100 miljonit eurot aastas. Ühtlasi stimuleerivad need firmad otseselt ja kaudselt kõige tugevamalt just Kesk-Eesti tööhõivet.»
Henrik Välja selgitas, et puidu keemilisel töötlemisel on tohutult suur tulevikupotentsiaal, sest pakub lahendusi kliimaprobleemidele.
«Nõudlus puidupõhiste toodete järele kasvab maailmas kiiresti. Suureneb inimeste teadlikkus ja tarbimisotsuseid tehes langeb valik üha sagedamini toote kasuks, mille keskkonnajalajälg on väiksem. Puit on üks keskkonnasõbralikumaid materjale, sest talletab endasse kasvades õhust süsinikku ja on taastuv. Tänu keemilisele töötlemisele on puidust võimalik valmistada suurt hulka tooteid, mida on seni harjutud tegema naftapõhisest toormest,» selgitas Välja ning tõi näitena rõivakauplused, kus tootevalikus on aina rohkem puidukiust valmistatud riideid ja keskkonnateadlik tarbija oskab neid otsida. «Sarnast trendi, kus puit asendab fossiilse päritoluga tooteid, hakkame lähitulevikust nägema paljudes sektorites.»
Täismahus uuringut tutvustatakse avalikkusele jaanuaris.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)