Teadlane: metsaseadusest puudub isegi kaitsemetsade mõiste (5)

«Praegune metsaseadus ei sisalda kaitsemetsade mõistet. Metsade mittepuiduliste ülesannete ehk funktsioonide säilitamiseks väljakujunenud, mõnikord juba sajandeid kestnud majandamistavad hüljati piltlikult öeldes ühe suletõmbega. Tänase seaduse kohaselt peab RMK tagama riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise, kuid järjestikused meeleavaldused osutavad, et see vajab lahendust uue poliitilise otsusena,» ütles Palo BNS-ile. «Vaided ja kaebused nii traditsiooniliste kaitsemetsade kui ka viimasel ajal väljakujunenud rekreatsioonialade hävitamisest ujutavad üle keskkonnaameti ja temaga liitunud keskkonnainspektsiooni, järjest enam algatatakse ja ka võidetakse kohtuasju.»

«Metsadel on peale puidu väga palju selliseid tarbimisväärtusi, mida saab mõõta turuhinnas – tuntuimad neist on marjad või seened, samuti looduse näitamisega seotud puhketegevus. Kordades suurema rahalise sisendi annavad tegemata jäetud kulutused. Kas RMK peaks inimesi paremini kaasama?» küsis Palo retooriliselt. «Muidugi tuleks arvestada kohalike kogukondade ja huvigruppide arvamuste ja soovidega, kuid tegelikult on vastav teadmine ju ammu olemas nii konkreetsete kohtade kui hooldusvõtete osas.»

«Maakonna- ja vallaplaneeringutes on enamik tänaseid konfliktseid alasid määratletud kaitsemetsadena ja eeldati, et seal kasutatakse valik- ning sanitaarraievõtteid, sisuliselt siis püsimetsamajandust. Vahetult enne kaitsemetsade mõiste kaotamist koostasid spetsialistid nii tänastele looduskaitseteadmistele vastavad kaitsemetsade majandamise meetodid kui raiete visuaalse maastikuplaneerimise põhimõtted. Eksperttasemel on RMK-l olemas väga head sisulised soovitused, vaja on vaid tahet nende rakendamiseks. Või poliitilist otsust ja seadusemuudatust, et RMK peab neid rakendama,» soovitas Palo.