Eestis alustatakse täna Covid-19 vastu vaktsineerimisega

Covid-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada Covid-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

«Ootasime kogu aasta toimivaid Covid-19 vaktsiine, et pöörduda tagasi võimalikult harjumuspärase elu juurde. Vaktsineerimisega alustamine tähistab koroonaviiruse pandeemia lõpu algust. Samas teame, et olukord ei parane üleöö,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. «Me ei tohi kaotada valvsust, vaid peame jätkama kõigi viiruse tõkestamise reeglite järgimist – pesema käsi, hoidma distantsi, püsima haigena kodus ja kandma siseruumides maski kuni oleme üheskoos viiruse leviku kontrolli alla saanud.»

Covid-19 vaktsineerimine on vabatahtlik ja 2021. aastal kõigile inimestele tasuta. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla Covid-19 haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses Covid-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

«Vaktsineerimisega kaitsevad meedikud mitte ainult iseennast, vaid ka oma lähedasi  ja patsiente. See puudutab näiteks eakaid vanemaid ja vanavanemaid, kelle puhul Covid-19 haigus võib kulgeda raskelt, vajada pikaajalist haiglaravi või lõppeda sootuks saatuslikult,» ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine dr Le Vallikivi. «Kaitseme ennast vaktsineerides ka oma patsiente, kellel on kindlasti julgem perearstikeskust külastada, teades et arstid ja õed on vaktsineeritud – samuti annab see inimestele kindlustunde, et vaktsiin on tõhus ja ohutu.»

Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna vaktsiinide eelostulepingutega. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti Covid-19 vaktsiini ca 660 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga ca 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga ca 330 000 inimesele, Moderna lepinguga ca 117 000 inimesele. Lisaks on Euroopa Liidu ühishankes vaktsiinitootja Sanofi, kelle lepinguga on Eestil võimalik liituda hiljem ja Novavax, kellega on Euroopa Komisjonil läbirääkimised veel käimas.

Lõplik efektiivsus saabub seitse päeva pärast teist doosi

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme, ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul jõuab kliinikumi 1000 COVID-19 vaktsiini doosi, mis võimaldab esimeses järgus vaktsineerida 500 kliinikumi tervishoiutöötajat. «Kliinikum on seadnud eesmärgiks võimaldada Covid-19 vaktsineerimine kõikidele töötajatele, ent seniks kuni uued tarned Eestisse jõuavad, lähtume põhimõttest, et esimestena vaktsineeritakse nn eesliini ehk Covid-19 patsientidega vahetus kontaktis olevaid töötajaid. Nii saame kaitsta tervishoiutöötajaid, aga ka teisi patsiente haiglas ning takistada viiruse levikut haiglaruumides,» selgitas dr Kotsar.

Eestisse esimese vaktsiinina jõudnud Pfizer/Biontech Covid-19 vaktsiin Comirnaty tagatakse haiglate, kiirabi ja perearstikeskuse töötajatele. «Kliinikumi 20 esimest töötajat, kellel vaktsineerimine läbi viiakse, on Covid-19 intensiivravi osakonna meeskonnast, kelle igapäevatöö on tagada ravi kõige kriitilisemas seisus olevatele patsientidele,» rääkis dr Veronika Reinhard, Covid-19 intensiivravi osakonna juhataja ning kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna liige. «Osakond, kes on alates märtsikuust näinud, kui organismi laastav võib SARS-CoV-2 viirus olla, on vaktsiini saabumisest lootusrikas,» lisas dr Reinhard.

Vaktsineerimist viib kliinikumis läbi infektsioonikontrolli teenistus ning ülejäänud töötajate vaktsineerimine algab 30. detsembrist.«Covid-19 vaktsiini toimel tekivad organismis antikehad, mis omakorda tagavad immuunsuse antud viiruse suhtes. Immuunsuse tekkimiseks on vajalik teha kaks vaktsiinidoosi 21-päevase intervalliga. Lõplik efektiivsus saavutatakse 7 päeva pärast teist vaktsiinidoosi,» selgitas dr Matti Maimets infektsioonikontrolli teenistusest.