Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Esimesed kolm Saaremaa vähipatsienti said keemiaravi kodusaarel

Copy
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Foto: Kuressaare Haigla

Nüüdsest pakub Kuressaare haigla koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga (ITK) Saaremaa vähipatsientidele keemiaravi kodusaarel. Seni on Saare maakonnas elavad vähihaiged pidanud keemiaraviks sõitma mandrile.

«Ma olin juba ravist loobumas,» tõdes kodusaarel ravi saanud naisterahvas, kes oli poole aasta jooksul käinud mandril keemiaravi pärast kümme korda. «Aga mis nüüd viga, meil on siin lausa luksus - telekas ka toas olemas ja puha!» edastas Kuressaare Haigla patsiendi rõõmsaid emotsioone sotsiaalmeedias. 

MTÜ Saaremaa vähiühing juhatuse liige Siiri Rannama ütles, et ühingu telefon on punane ja inimesed uurivad, kuidas nad saaksid oma keemiaravi jätkata Saaremaal, mitte mandril. «Vähiravi alustamine Kuressaare haiglas on meie patsientidele ja nende lähedastele parim võimalik jõulukingitus,» nentis ta.

«See on väga oluline, et saarlased saavad kodus ravi ja ei pea sõitma mandrile,» lisas ITK sisekliiniku juhataja dr Kai Sukles. «Onkoloogiline haige ei pruugi olla väga heas üldises seisus. Kui on võimalus ravi organiseerida Kuressaare haiglas, siis mis saab veel paremat olla?» 

Sukles lisas, et haigla onkoloogide töökorraldus sõltub vajadusest: «Kõik hakkab toimuma vastavalt vajadusele, esialgne plaan on ühendada onkoloogi vastuvõtt ja onkoloogiline keemiaravi kord nädalas,» selgitas ta. Kuressaare Haiglal on plaanis koolitada välja ka spetsiaalne õde, kes kohapeal keemiaravi saajaid toetab.

ITK onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa ütles, et saarlastele pakutakse ambulatoorset ravi, kus patsient tuleb kohale ja saab ravi või päevaravi. «Päevaravis tuleb patsient hommikul kohale, teeme uuringud ja ootame vastused ära ja vastavalt tulemustele saab ta ravi ning õhtuks koju,» ütles ta. Kõik patsiendid, keda on vähegi võimalik suunata, suunatakse ravile kodusaarel.

Dr Sukles, dr Ojamaa, dr Kuusk ja dr Laane
Dr Sukles, dr Ojamaa, dr Kuusk ja dr Laane Foto: Kuressaare Haigla

ITK juhatuse esimees dr Ralf Allikvee ütles, et keemiaravi võimaldamine Kuressaares on vähipatsientide jaoks vajalik samm ja see annab inimestele paremad võimalused: «Eestis saab igal aastal vähidiagnoosi üle 8500 inimese ja see number ei näita kahjuks vähenemise märke.»

Haiglatel on koostööleping olnud viis aastat ja sellest ajast on eriarstid käinud Saaremaal vastuvõtte tegemas, ligi kaks aastat on Saaremaal käinud ka onkoloogid. «Keemiaravi alustamine on loogiline samm edasi sellel teel. Vähiravi, nii kitsas kui ka kõige laiemas mõistes, saab olla edukas vaid siis, kui see on kättesaadav,» lisati.

Kuressaare Haigla apteeki ehitati puhasruum, kus on kasutusel ravimite ettevalmistamiseks vajaliku puhtusklassi saavutamise jaoks isolaator. Apteekide puhasruumides on isolaator kasutusel olnud seni vaid Ida-Tallinna Keskhaiglas. Teistes haiglaapteekides on kasutusel bio-ohutuskapid.

«Isolaator tagab töötaja ohutuse ning võimaldab lihtsamaid ruumi puhtuse tingimusi, see tähendab puhtamat keskkonda ravimi valmistamisel ning lihtsamat ruumi puhastuse režiimi,» selgitas ITK apteegi juhataja Ülle Helena Meren.

Ravimite ettevalmistamine Kuressaare Haiglas onkoloogilistele patsientidele on omamoodi telemeditsiini projekt: «Ravimeid ordineerib onkoloog, kes on Kuressaare haiglas kohapeal läbi arvutiprogrammi Cato,» selgitab Meren. «Tellimuse vaatab üle Tallinnas meie haiglas onkoloogilise kogemusega proviisor, kes saadab ravimi valmistamise juhtnöörid tagasi Kuressaare Haigla apteekrile, kes valmistab ravimi kohapeal. Arvutiprogramm võimaldab täpselt kontrollida ja juhendada Kuressaares asuvat apteekrit - mida ja kuidas on konkreetsele patsiendile vaja ette valmistada,» rääkis ta. Kui patsient peaks vajama pikemat onkoloogilist ravi juba Tallinnas, on sealsel onkoloogil olemas ülevaade Kuressaares tehtud ravist. 

Aastas haigestub Eestis vähki üle 8500 inimese ja registreeritakse ligi 3800 vähisurma juhtu, mis moodustab pea veerandi kõigist surmadest. Eesti vähiliidu andmetel on vähi esmasjuhtude arv võrreldes 1968. aastaga kahekordistunud.

Tagasi üles