/nginx/o/2020/11/20/13488252t1h3a6d.jpg)
Selle nädala «Poliitikagurus» tõdesid Hannes Rumm, Keit Kasemets ja Tõnis Leht, et teoreetiliselt olnuks Eestil võimalik ka Euroopa Liidu müügiloa andmise protsessist mööda minna ja asuda inimesi varem vaktsineerima. Ükski kolmest saatejuhist seda aga mõistlikuks ei pidanud.
«Meedias on tekitatud ootus, miks see vaktsiin nii hilja tuleb. Tuleb tähelepanu juhtida, et vaktsiinide puhul ei tasu kiirustamine alati ära. Vaktsiinivastasus on olnud maailmas mõjukas nähtus juba 50 aastat. See tekkis 1960-70ndatel põhjusel, et riik sundis inimesi vaktsineerima vaktsiinidega, mis ei toiminud või mida polnud piisavalt testitud. See tekitas inimestes vaktsiinivastasuse ja see on elanud aastakümneid. Covid-19 ajal oleme näinud, et see on suurenenud,» rääkis Rumm.
Ta lisas: «Mina olen seda meelt, et vaktsiini puhul tasuks seitse korda mõõta ja üks kord lõigata. Kui Covidi puhul osutub vaktsiini ebatõhusaks või suurte kõrvalmõjudega, siis see tekitab paratamatult umbusku vaktsiinide vastu.»
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul väljastab aga Euroopa Liit tõenäoliselt niigi esimesena müügiloa. «Euroopa Liit saab olema esimene, kes selle vaktsiini turule annab. Ameeriklased ja britid kasutavad praegu erakorralist sätet, mille annab rahvusvaheline seadusandlus. See tähendab, et riik võtab kogu vastutuse ja tootjal vastutust ei ole,» selgitas Kasemets.
Rumm meenutas seepeale justiitsministri nõuniku ametit pidava Kalle Muuli sotsiaalmeedia positust. «Mulle meenus erakordselt halb näide Eesti valitsuskommunikatsioonist, mis ei ole kevadest saati kiita olnud. Selle nädala pärl pärineb Isamaa mõjuka poliitiku Kalle Muuli sulest, kes kirjutas sotsiaalmeedias, et miks ometi lohistab Euroopa Liit sussi ja riskib (vaktsiini müügiloaga viivitades -toim) eludega.»
Rummi sõnul võis Muuli juttu tõlgendada järgmiselt: «Tegelikult oleks võinud ka Eesti valitsus võtta vastutuse Euroopa Ravimiameti asemel endale ja hakata tegema vaktsiine enne, kui oleks vaktsiini vaid kuskilt kätte saanud.»
Kasemetsa sõnul olnuks see teoreetiliselt ka võimalik. «Jah, Eesti riigil oleks olnud võimalik sellist võimalust kasutada. Teha Pfizeriga otseleping ja erakorralise klausli alusel alustada vaktsineerimist varem. Mingit takistust selleks ei olnud.»
Saatejuhid andsid siiski mõista, et nende hinnangul polnuks selline tegevus mõistlik olnud.
Kuula saadet siit.
/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)