:format(webp)/nginx/o/2020/12/20/13539667t1he71c.jpg)
Reedel, päev pärast valitsuse selle aasta viimast pressikonverentsi saime Stenbocki majas kokku peaminister Jüri Ratasega, et teha ring peale lõppevale aastale. Ehkki intervjuu oli pikalt planeeritud, jäi valitsusjuht tiheda töögraafiku tõttu paarkümmend minutit hiljaks.
Kuldsel tugitoolil istudes, intervjuu algust oodates ja aeg-ajalt peaministri kabineti ukse poole kiigates nägin, et vahetult enne meie jutuajamist tuli Keskerakonna juhiga kohtuma Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Kaua asju ei arutatud, sest peagi külaline lahkus ning heatujuline peaminister oli valmis intervjuuks.
Istunud tugitooli minu vastas, osutas valitsusjuht Stenbocki maja jõulukuusele, et uurida, kas see meie võttegrupile meeldib. «Me ise ehtisime!» sõnas peaminister uhkelt.
Poolpühademeeleolus alustasime vestlust aga märksa tõsisematel teemadel.
Härra peaminister, istume teiega siin Stenbocki majas, et enne aastaarvu vahetumist arutada muljeid lõppevast aastast. Oli keeruline aeg ning pole ilmselt kahtlustki, et 2020. aastat jääb iseloomustama sõna «koroonaviirus». Kuidas see teie elu muutnud on?
Ma olen sellega täiesti päri, et see aasta on olnud ülikeeruline. See on kindlasti olnud koroonašoki aasta ja vaadates täna järgnevat aastat usun ma, et see tuleb parem ja helgem ning seda põhjusel, et meil on täna võimalus loota vaktsiinidele, ja meil on kogemus, mis sellel aastal saime.
:format(webp)/nginx/o/2021/09/28/14099696t1h2850.jpg)