Vastasseis täis karjuvat igatsust

Salme kultuurikeskuses esietendunud Tallinna Linnateatri «Õed» ei tõmba tähelepanu esmajoones perekonnaloole, mis tegelaste tormilisest tülist vaid jupphaaval avaneb, vaid eelkõige afektidele, mida õed teineteises – ja ka vaatajas – esile kutsuvad. Jagatud minevik tuleb kuuldavale sedavõrd suurte ebakõlade, kiirete ümberhindamiste ja koheste kõrvalepõigetena, et vaatajal ei jää üle muud kui otsida selle pöörase sõnasõja mõistmiseks abi tundesööstude kehalistest väljendustest: ilmetest, hingamisest, žestidest ja liikumise rütmist.

Pascal Ramberti kirjutatud, kunstiliselt kujundatud ja lavastatud «Õed» on enne Eesti esietendust olnud laval Hispaanias ja Prantsusmaal. Nii tekst kui ka minimalistlik lavakujundis teevad silmanähtavaks, et «Õed» paneb osatäitjad proovile, kuid annab neile just seepärast ka võimaluse näidata oma meisterlikkust. Külli Teetamm ja Evelin Võigemast seda kaheldamatult ka teevad.