Skip to footer
Päevatoimetaja:
Margus Martin
Saada vihje

Varro Vooglaid: «vihakõne» kriminaliseerimine oleks ränk rünnak sõnavabaduse vastu (66)

Kes otsustab, millised avalikud väljaütlemised arvatakse kuritegelikuks, millised mitte. Pildil president Kersti Kaljulaid sõnavabadust rõhutava pusaga Riigikogus.

Euroopa Liidu nõudmine, et Eesti laiendaks «vihakõne» keeldu ja kehtestaks seeläbi ideoloogilised kuriteokoosseisud, kujutab endast tõsist rünnakut sõnavabaduse vastu, kirjutab SAPTK juhataja Varro Vooglaid.

Sõnavabadust on pikka aega peetud üheks peamiseks ühiskondade vabaduse ja demokraatlikkuse näitajaks. Kuigi tavaliselt seostatakse sõnavabaduse mahasurumist diktatuuridega, nagu Põhja-Korea või Saudi Araabia, on paraku võimatu eitada, et ka Euroopas teeb sõnavabadus juba pikemat aega vähikäiku. Euroopa Liidu keskvõim nõuab liikmesriikidelt «vihakõne» kriminaliseerimise näol justkui uute blasfeemiakeeldude kehtestamist, mis võimaldaks ideoloogiliselt lubamatuks arvatud avalikke seisukohaväljendusi vaigistada.

Seni on Eesti suutnud neid nõudmisi tõrjuda, ent nüüd kasvatab keskvõim survet. Nimelt algatas Euroopa Komisjon hiljuti Eesti suhtes «vihakõne» ebapiisava kriminaliseerimise pärast rikkumismenetluse. Reformierakond andis seepeale parlamendi menetlusse eelnõu, mille vastuvõtmisega rahuldataks Euroopa Liidu nõudmised ja isegi ületataks need.

Kommentaarid (66)
Tagasi üles