GALERII ⟩ Pühavaimu kirikus mälestati Vabadussõjas langenud Briti sõdureid

Vabadussõjas Eesti eest võideldes langenud Briti mereväelaste auks toimus tseremoonia Pühavaimu kirikus, kus osalesid Ühendkuningriigi suursaatkond, diplomaatiline korpus ja NATO lahingugrupi liitlased. Austust avaldasid ka kaitseväe, kaitseliidu ja Eesti Eruohvitseride Kogu esindajad.

«102 aastat tagasi saabus Briti eskaader Tallinna reidile, et nii moraalselt kui ka reaalselt toetada eestlaste Vabadussõja võitlusi. Siis ei olnud nad veel küll liitlased, kuid olid sõbrad, kes julgesid eestlaste püüdlusi toetada. Ja täna on nad mereväele endiselt väga headeks liitlasteks,» ütles mereväekaplan nooremleitnant Mikk Leedjärv ja lisas, et liitlassuhted on Eestile olulised olnud algusaegadest saati.

1918. aasta 12. detsembril Tallinna saabunud Briti kergeristlejate eskaader kaitses pealinna mere poolt Balti laevastiku eest. Eestlasi toetati ka admiral Sir Edwin Alexander-Sinclairi juhtimisel relvade, laskemoona ja muu varustusega. Juba 21. detsembril suundusid Ühendkuningriigi ristlejad tagasi merele, rünnates Punaarmee positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas. 23. detsembril toetasid Briti alused Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla. 

Briti sõjalaevade osalus oli tähtis ka 1918. aasta 26. ja 27. detsembril toimunud operatsioonis, kus võeti vaenlaselt ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas märkimisväärselt meie laevastiku võimekust iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks. 

Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse. Eesti vabaduse eest võideldes langes 111 briti mere- ja õhuväelast. Briti sõjalaevastik avaldas oma panusega tugevat mõju Vabadussõja käigule – osutatud abi oli sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile oluline nii poliitiliselt kui ka majanduslikult.