Karge ilm suurendab hapukapsa müüki

Endine Jaagumäe talu peremees Mart Timmi on hapukapsast valmistanud vähemalt kolm aastakümmet. Tema mäletab, et enne jõule taheti hapukapsast rohkem. „Varem pidi rohkem planeerima, kuidas enne jõule nõudlust katta,” sõnas Mart. Jaagumäe pakendi tunneb ära sama küla kunstniku Navitrolla joonistatud jäneste järgi.

Eestlane väga haput ei taha

Kui ilmad lähevad jahedamaks, siis rahva hapukapsaisu kasvab. Kapsas on rahakotti säästev toit ja sellega saab köögiviljavajaduse kenasti kaetud.

Jaagumäe hapukapsatööstus sai alguse kapsa kasvatamisest aastakümneid tagasi, sest põllult tuleb palju häid kapsapäid, millel ei ole kaubanduslikku välimust ning need saab realiseerimiseks hapnema panna.

Hapukapsas iseenesest on väärt toode, mille säilitamiseks ei ole vaja ühtegi lisaainet. Hapendamise käigus paljunevad piimhappebakterid ise ja aitavad toodet säilitada. Mida rohkem piimahappebaktereid, seda hapum kapsas. Tõsi, mingil hetkel võib kapsas ka liiga hapuks minna, aga kui seda jahedas hoida, siis hapnemisprotsess peatub. Tegelikult maitsevad kõik kapsapartiid erinevalt. Samas muutub ka hapukapsa maitse aja jooksul, kuna tegemist on elusa tootega. Leti peal seistes sõltub kapsa käekäik ka sellest, milline hoiukliima on.