Veerand Isamaa fraktsioonist taunib sotsiaalmeedias abielureferendumit (60)

Kõigi kolme rahvasaadiku profiilipildile on lisatud sinisel taustal kiri «Isamaalasena ütlen abielureferendumile EI».

Kiisler lisas märke oma profiilile juba 13. novembril, kuid Saaremäe ja Ladõnskaja-Kubits tegid seda täna. Riigikogu Isamaa fraktsioonis on kokku 12 liiget.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits selgitas eelmisel nädalal, et abielureferendumi puhul viivad riigijuhid poliitika tänavale ning sellest tekib järgmine probleemne koht. «Ühiskondlikult me leppisime kokku, et meil on demokraatia vorm, mille järgi rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu. Ja teostatakse nii, et valimiste ajal sisuliselt hääletatakse läbi kõige olulisemaid teemasid – selleks valimisi korraldataksegi. Rahva tahe valimiste ajal oli see, et riigikokku valitud saadikutega ei saa abielu teemal muutusi teha,» selgitas Ladõnskaja-Kubits. «Mõned poliitikud soovivad siiski eirata seda teadmist ja minna ühe küsimusega tänavale.»

Kolmanda põhjusena näeb Ladõnskaja-Kubits, et enamik inimesi ei pea abielu teemalist referendumit nii oluliseks teemaks, et sellega praegu tegeleda (58% valijate sõnum võimuliidule: abielureferendum ei ole oluline riigielu küsimus, millega praegu tegeleda. Turu-uuringute AS avaliku arvamuse värske tulemus). «Nii see on, meil on tohutult muid kriisi äärel olevaid väljakutseid,» selgitas ta. 

Poliitiku sõnul on tulemus see, et enamus sõidab vähemusest üle. «See loob pretsedendi: järgmisena võib võtta ette teisi vähemusi ja küsida enamuse arvamust nende kontekstis. Nii võib jõuda väga kaugele,» lausus Ladõnskaja-Kubits ja lisas, et  igaüks on mingisuguses aspektis vähemus

Tema sõnul ootab ees väga ohtlik poliitiline mäng, mille tagajärjel võib riik jõuda moraalse pankrotini. «Aga pole veel hilja öelda parlamendi tasemel sellele ohtlikule mängurlusele «ei». Kutsun üles parlamendi saadikuid sõltumata sellest, kas nad on opositsioonis või koalitsioonis, lükkama abielureferendumi eelnõu tagasi kohe esimesel lugemisel. Kuna oma riigiga ei mängita,» selgitas Ladõnskaja-Kubits. 

Eelnõu esimene tagasilöök 

Esmaspäevasel istungil hääletas põhiseaduskomisjon häältega 5:4 abieluteemalise rahvahääletuse eelnõu päevakorrast välja. Otsustavaks sai Siim Kiisleri (Isamaa) hääl, kes on ka varem öelnud, et ei toeta abielureferendumi korraldamist. Komisjoni uus juht Anti Poolamets ütles siis, et eelnõu arutamisel lähtutakse põhimõttest «mida kiiremini, seda parem».  

Seejärel vahetati Kiisler põhiseaduskomisjonis ajutiselt Heiki Hepneri vastu. Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi sõnul oli komisjoni vaja inimest, kes esindab komisjonis fraktsiooni seisukohta. Abielureferendumi korraldamine on kokku lepitud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppes. 

«Komisjonides esindatakse fraktsioone ja seetõttu selle küsimuse arutelul peame asendama Siim Kiisleri teise fraktsiooni liikmega, kes on valmis esindama fraktsiooni ametlikku seisukohta,» põhjendas Seeder vangerdust. 

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas neljapäevasel erakorralisel videoistungil saata abieluteemalise rahvahääletuse eelnõu riigikogu suurde saali esimesele lugemisele 14. detsembril. Küll aga ei pruugi eelnõu riigikogust heakskiitu saada kolm kuud enne plaanitavat rahvahääletuse aega, hiljemalt 18. jaanuaril 2021. 

Kiisler on Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed liige, kes on sarnaselt ühendusega toonitanud, et ei toeta rahvahääletuse korraldamist. «Isamaalasena ütlen referendumile ei,» teatas Kiisler sotsiaalmeedias. Kiisleri sõnul lõhestab populistlike rahvaküsitluste korraldamine Eestis ühiskonda, mitte ei suurenda selle sidusust.