/nginx/o/2020/11/26/13497491t1h6dce.jpg)
/nginx/o/2020/11/26/13497492t1h24ea.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/11/27/13498250t1h1541.jpg)
Milliseks kujuneb Eesti noorte ränne pandeemiajärgses maailmas, kirjutavad Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna teadur ning Postimehe Noor-Eesti grandi hoidja Terje Toomistu ja EBSi vanemteadur inimgeorgaaf Ave Lauren.
Tellijale
Terje Toomistu, Ave Lauren: Eesti noorte rände tulevik (1)
Laupäeval, 28. novembril tähistatakse Vabamus online-üritusega Välis-Eesti päeva. Üritus on osa laiemast trendist pöörata väljaspool Eestit asuvatele eesti kogukondadele rohkem tähelepanu. Huvi üleilmse eestluse vastu ei tohiks tulla üllatusena, sest mitme väljarändelaine tulemusena on Eestile tekkinud arvestatav diasporaa, mille suurus nii idas kui läänes küündib paarisaja tuhandeni – see on umbes 15 protsenti kõikidest eestlastest.
Väliskogukonnad aga ei ole ainult eestluse kandjad, vaid ka selle aktiivsed loojad ja arendajad – seda nii hargmaistes kogukondades üle maailma kui ka Eestisse tagasi pöördujate seas. Viimased toovad oma välismaa-kogemuse endaga kaasa, muutes ka siinset kultuuriruumi.