Südalinna kerkib härmas torude peale uisuväli

Nõu ja kogemustega tulid tartlastele appi soomlased. Nende valmistatud on jäätegemise ja -hooldamise masin. Eile jälgisid nad musta väikebussi aknast, kuidas jääkiht kerkib. Ja nad polnud ainsad.

​Publik ootab esinejaid

Ennelõunasele jalutuskäigule südalinnas olid eile tulnud Pilvi Kapp (79) ja Heino Kapp (77), kes ootavad uisuväljakut pikisilmi.

«Kunagi oli uisutamine populaarsem ala, aga nüüd pole ju piisavalt kohti, kus seda teha,» ütles Pilvi Kapp. Tema ise jääplatsile uisutama minna ei plaani, aga tuleb teisi ergutama. «Kindlasti on palju lapsi, kes tahavad siin uisutada. Mina ei saa, sest kukkusin väiksena põlve katki, aga lapselapsed meil tulevad,» rääkis ta. Tema kõrval jälgis teraval pilgul uisuväljaku kerkimist insener Heino Kapp, kellele jääplatsid pole võõrad. «Mängisin noorena palju hokit, kuigi siis oli see lihtsam kui nüüd,» ütles Heino Kapp. Tema sõnul oli viimane aeg uisuplats rajada, mis iseenesest ei tundu väga keeruline. Nad loodavad, et jääplatsil astuvad üles ka esinejad või kõlab tuttav jõulumuusika.

Meil on on loendurid, mis piiravad jääl olijate arvu, et tagada ohutus nii uisutamise kui viiruse mõttes, selgitas Ragnar Kekkonen.

Ligi tuhande ruutmeetri suuruse uisuväljaku tarbeks andis jäävalmistamise masina linnale tasuta kasutada OÜ Giga Investeeringud. Üks töömees värvis eile parasjagu uisuväljakut ümbritsevat seina ning ütles, et kogu väljaku rajamine on tema jaoks olnud põnev. Töömehed on raeplatsil hommikust õhtuni ning peavad käigu pealt lahendama mitmesuguseid küsimusi, mis esimest korda liuvälja ehitades tekivad.

Eilseks oli härmas torude alla vundament laotud ning valgusküla ja uisuvälja haldusjuhi Ragnar Kekkoneni (pildil) sõnul sujub jää valmistamine plaani järgi. «Praegune protsess on umbes selline nagu siis, kui kodus kallata jääkuubikute resti vesi ja panna see sügavkülma. Ainus erinevus on, et meil pole nii suurt kuubikuvormi ning peame pidevalt vett lisama,» selgitas ta. Vesi jõuab raeplatsile Tartu veevärgist, 8000 tonni liiva tõi kohale Giga meeskond.

Kõik korraga ei mahu

Kekkonen tõdes, et korraga kõik uisuväljakule sõitma ei mahu. «Aegu saavad broneerida päeval ainult koolid, üldiselt on uisuplats ikka kõigile avatud,» ütles ta. Uisuväljaku kasutamine on linlastele tasuta ning väljaku lähedal asuvast paviljonist saavad kõik soovijad tasu eest uiske laenata. Koolid on rühmadega jääle sõitma oodatud äripäeviti kuni pärastlõunani.

Korraga pääseb jääle ligi 60 uisutajat. «Meil on loendurid, mis piiravad jääl olijate arvu, et tagada ohutus nii uisutamise kui viiruse mõttes,» selgitas Kekkonen. Uisulaenutuses on ligi 170 paari uiske ning väljak jääb avatuks veebruari teise pooleni.