Rohelist, musta ja valget pipart saadakse ühest taimest

Pipar (Piper) on enamasti kahekojaliste igihaljaste või heitlehiste puitliaanide, lehtpõõsaste, väikeste lehtpuude ja rohttaimede perekond pipraliste sugukonnast. Umbes 2000 liiki kasvab troopikas ja lähistroopikas.

Pipar ehk must pipar (Piper nigrum) on kõige tähtsam ja enim kasutatav vürts. Pipar on ronitaim ja kasvab looduslikult Maldiivide saarestiku metsades. Viljub kaks korda aastas. Looduses lookleb mööda puutüvesid kuni kümne meetri kõrgusele.

Pipar on tugeva lõhna ja maitsega ning on parim värskelt jahvatatuna. Teravat maitset põhjustab alkaloid piperiin (pipar sisaldab seda 4,5–10%), lõhna eeterlik pipraõli. Musta pipart ehk musta terapipart kui vürtsi tunti juba Vana-Indias, kust jõudis peagi pärslaste, kreeklaste ja roomlaste toidulisandiks ja ravimiks. Pipart peeti antiikajal väga väärtuslikuks ja seda kasutati ka maksevahendina. Varasel keskajal said India ja Indoneesia vürtsid araablaste vahendusel ka Euroopas tuntuks.

Tänapäeval kasvatatakse pipart suurtes pipraaedades, kus taimedel lastakse lattidel ronida nagu humalat või istutatakse neile tugitaimedeks puid, mille vari ühtlasi pipra kasvamist soodustab.

Pikk pipar kasvab metsikuna Sri Lankal ja Filipiinidel. Maitse on teravam kui mustal pipral ja Indias eelistatakse seda isegi mustale piprale.