Euroopa Komisjon alustas audiovisuaalsisu direktiivi tõttu Eesti suhtes rikkumismenetlust (2)

Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetlused 23 liikmesriigi  ja Ühendkuningriigi suhtes, kuna need ei ole jõustanud uusi eeskirju, millega reguleeritakse kogu ELi hõlmavat audiovisuaalmeedia, sealhulgas traditsiooniliste teleülekannete ning tellitavate teenuste ja videojagamisplatvormide koordineerimist.

Muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli tänavu 19. septembril, kuid praeguseks on direktiivi ülevõtmisest  teatanud vaid Taani, Ungari, Holland ja Rootsi.

Komisjon saatis Belgiale, Bulgaariale, Tšehhi Vabariigile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Horvaatiale, Itaaliale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Maltale, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Slovakkiale, Sloveeniale, Soomele ja Ühendkuningriigile märgukirjad, milles palus esitada lisateavet. Vastamiseks on aega kaks kuud.

Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestageri sõnul on audiovisuaalmeedia direktiivi eesmärk tagada võrdsed tingimused kõigile meediaturu osalistele, kaitsta paremini lapsi ja tarbijaid audiovisuaalsisule juurdepääsul ning tagada suurem mitmekesisus nõudevideoplatvormidel ning luua õiglasem audiovisuaalmaastik.

 Siseturuvolinik Thierry Bretoni sõnul tuleb teha kõik endast olenev, et tagada uute audiovisuaalvaldkonna eeskirjade jõustamine kõigis liikmesriikides ilma edasiste viivitusteta.

«Videojagamisplatvormidel nagu YouTube, Facebook ja Instagram on kohustus tegutseda vastutustundlikult. Platvormid nagu Netflix, Amazon Prime või Apple TV peavad panustama Euroopa audiovisuaalse toodangu edendamisse,» ütles Breton.

Arvestades traditsioonilise televisiooni osakaalu vähenemist ja videojagamisplatvormide populaarsuse kasvu, esitas Euroopa Komisjon 2016. aasta mais muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ettepaneku. Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 2018. aasta juunis muudetud eeskirjade suhtes poliitilisele kokkuleppele ning kiitsid need 2018. aasta novembris heaks.

Direktiivi peamine eesmärk on luua Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste ühtne turg ja tagada selle nõuetekohane toimimine.