/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/01/22/922992t1h2181.jpg)
Kui kutseline päästekomando pannakse kinni, ei saa eeldada, et sinna piirkonda hakatakse tekitama vabatahtlikku komandot, vaid need peavad tekkima vajadusepõhiselt ise, rääkis Eesti Priitahtliku Päästeliidu juht Rait Killandi.
Priitahtlikud päästjad: vabatahtlikku komandot ei saa sunniviisiliselt tekitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna tähistab Eesti Priitahtlik Päästeliit oma teist sünnipäeva. Kaks aastat tagasi asutatud liit kujutab endast Eesti vabatahtlike päästeorganisatsioonide ühendust – enamasti on tegemist mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsustega.
22 asutajaliikmega (juriidilise isikuga – toim.) alustanud organisatsiooniga on tänaseks liitunud 54 liiget, kel on omakorda kokku 926 meeskonnaliiget.
«Liit on päris suure hooga kasvanud ja meil on teada, et kevade jooksul peaks 20 liiget juurde tulema,» rääkis Killandi. «Põhimõtteliselt on huvi liidu vastu väga suur.»
Nagu nimigi ütleb, ei saa vabatahtlikud päästjad oma töö eest mitte mingisugust tasu ning nende võimalusedki on kutseliste omast väiksemad.
«Varustus ja tehnika on selgelt kehvemad, kui kutselistel päästjatel, aga loodame, et aja jooksul asjad paranevad, sest muu maailm on näidanud seda, et tegelikult lõpuks vabatahtlikud ja kutselised on võimelised tegema samu töid, kui neil on olemas vastav väljaõpe ja varustus,» seletas Killandi.
Tema sõnul on mujal maailmas nii vabatahtlikud kui kutselised päästjad enam-vähem võrdse koolituse ja varustusega.
«Põhimõtteliselt on meie 900-l mehel kõigil olemas varustus, millega nad käivad kutselistel abiks ehk siis autod, voolikud, tööriistad, riided, kiivrid jne,» rääkis Killandi. «Aga selle kvaliteet jääb kõvasti kutseliste omadele alla.»
Killandi märkis, et riik on kuigipalju aidanud, kuid ka sel on selged piirid.
«Paar-kolm aastat on saanud natukene rohkem aidata autodega, aga kõik need vanad autod, mis riigil seisid platsil reservis, on tänaseks otsas ja neid enam jagada pole,» ütles ta. Uusi autosid teatavasti riik vabatahtlikele ei anna.
«Selles mõttes on hetkel olukord päris kehv – ei ole ühtegi fondi või meedet, mis seda toetaks,» sõnas Killandi. «Me ei näe hetkel lahendust.»
Ta lisas, et autod, mis on olemas, küll töötavad, aga suurem osa neist on Vene päritolu ning need, mis pole, pärinevad aastatest 1970-1985. Lihtsamate asjadega, näiteks voolukute ja kaitseriietusega, ei pidavat vabatahtlikel probleeme olema.
«Kindlasti on meestel suur probleem depoodega ehk ruumidega, kus kogu tegevus toimub ja kus autosid sees hoitakse,» sõnas ta. Eestis olevat viis priitahtlike komandot, kel ei ole üldse depood.
«Nemad on kahjuks olukorras, kus esimeste külmade tulekuga lõpetavad oma vabatahtliku panuse andmise ühiskonna kaitsmisse,» tõdes Killandi. «Depood ja autod on kõige keerulisem probleem vabatahtlike jaoks. Nii ei saa kvaliteetselt pikalt töötada.»
Rääkides liidu tööst kahe tegevusaasta vältel, tõi vabatahtlike juht välja, et abiks on oldud kahe seaduse kokku panemisel. Näiteks osaleti päästeseaduse välja töötamisel, mis võeti vastu 2010. aasta kevadel.
«Olime väga aktiivsed politsei- ja piirivalveameti seaduse muudatuste juures, kuhu viisime sisse vabatahtliku merepääste mõiste,» rääkis ta. Killandi rõhutas, et liit pole ainult tuletõrjekeskne, kuigi vahel nii tundub. Päästeliitu kuuluvad näiteks ka merepäästega tegelevad organisatsioonid.
Killandi rääkis, et üldiselt on liidu jaoks hullem möödas. «Kui me praktiliselt terve 2010. aasta töötasime eelarvega ligi 200 eurot, siis 2011. aastal saime palgata juba inimese, kes liidu asju korras hoiab ja 2012. aastal lubab eelarve juba liikmete jaoks palju ära teha,» seletas ta.
Küsimusele, missuguseks peab Killandi priitahtlike päästjate rolli riiklike komandode sulgemise valguses, vastas ta, et vabatahtlikud on komandode sulgemise vastu.
«Me oleme vastu kui kodanikud, aga teiselt poolt oleme neutraalsed. Me ei saa sekkuda, sest see on riigi otsus,» rääkis ta. «Kui otsus on tehtud ja see on vältimatu, et tuleb sulgeda, siis kogemus on näidanud seda, et loodus tühja kohta ei salli.»
Killandi sõnul ei tähenda see kindlasti seda, et kui kutseline komando pannakse kinni, siis keegi hakkab tekitama vabatahtlikku komandot.
«Ainus, mis saab olla, on see, et tekib vajaduspõhiselt meeskond,» sõnas ta, kinnitades, et sel juhul aitab liit vabatahtlikke igati. «Me kindlasti ise ei tekita komandosid. Vabatahtlikkust ei saa tekitada.»