/nginx/o/2020/11/20/13488357t1he5e4.jpg)
Harju maakohtu kohtunik Merit Helm ütleb, et on üles kasvanud vaimuhaiglates üle Eesti. Järgnev paus on kandev, kuid seda on ka selgitus: «Mu isa on psühhiaater ja ema kliiniline psühholoog. Seetõttu olen ma elanud Jämejalas, olen elanud Iru hooldekodus, olen elanud Seewaldi kõrval. Psüühikahäiretega inimesed ja nende mured olid mulle tuttavad juba enne seda, kui minust sai kohtunik.»
Igal aastal otsustakse Harju maakohtus umbes 800 inimese kinnisesse raviasutusse saatmine: psühhiaatrilise abi seadus sätestab nimelt, et isiku tahtest olenematu ravi haigla psühhiaatriaosakonnas võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. «Ma tean, et see arv on suur,» nõustub kohtunik Helm, kelle ette sundravijuhtumid Harju maakohtus sageli jõuavad. Kogu Eesti peale on selliseid kohtumenetlusi aastas umbes 2000, kuid kuna Tartu maakohus teeb sundravi pikendamise kohta üldjuhul eraldi määrusi ja Harju maakohtus on tava teha kõike ühe määrusega, peab Helm realistlikuks, et Eestis saadetakse aastas tahtevastasele ravile umbes 1500 inimest.
«Tegelikult on mitu korda suurem nende inimeste arv, kes mingit tüüpi psühhiaatrilist abi vajavad,» on kohtunik kindel. Kõik juhtumid ei jõua ka kohtusse: «Kui inimene saab ise aru, et ta vajab abi, ja on nõus haiglasse jääma, siis ega keegi ei kutsu kohtunikku.»
/nginx/o/2020/07/03/13186384t1h590f.jpg)