Riigikontrolör soovitab ametiautode kasutuse ülereguleerimise asemele tervet mõistust (3)

Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) tegi eilsel valitsuse istungil oma erakonnakaaslase, haridusminister Mailis Repsi ametiauto väärkasutuse skandaali tõttu riigikontrollile ettepaneku toetada riigikantseleid ametiautode kasutamise täiendava reeglistiku koostamisel.

«Oleme muidugi valmis kaasa mõtlema. Selged reeglid või juhised on tõepoolest elu korraldamisel toeks. Kuid üldpõhimõttena kinnitan veel kord üle, mida erinevad riigikontrolörid on läbi aegade rõhutanud: võimalikult suure hulga seaduste, üha uute, üha mahukamate ja üha detailsemate määruste ja kordade asemel on palju parem lähtuda heast tavast, mõistlikest kokkulepetest ja tervest mõistusest, et mitte langeda ka ülereguleerimise lõksu,» märkis Holm.

Kust läheb mõistliku kasutuse piir? 

Riigikontrolöri sõnul peab täiskasvanud ja vastutustundlik inimene, olgu ta siis minister või mis tahes muu ameti pidaja, ise tajuma, millised on tema tegutsemise piirid, mille ületamine on ühiskonnas vastuolulisi tundeid tekitav.

Riigikontrolör leiab, et mõistlik viis töö ja eraelu ühendada on nii, et tööle sõitev minister ka oma lapsed kooli viib või nad hiljem sealt peale korjab. Samas on üle mõistliku piiri, kui ministri ametiautot kasutatakse nii, et on õigustatud küsida, kas eraelu ja avaliku hüve kasutamise vahe tunnetamine pole sobimatult ähmastunud.

«Ametikandja peab seda piiri ise tajuma. Kui vaja, tuleb seda piiri talle meelde tuletada. Seda saavad teha nii kolleegid, vaba ajakirjandus kui ka kodanikuühendused,» märkis Holm.

Holm nentis, et viimastel päevadel on ajakirjanikud teinud just nimelt oma tööd, tuletades asjaosalistele meelde, et nad on asunud liiga intensiivselt sobiva ja sobimatu piire kompima.

Riigikogu tšekimajandus tuleks asendada esindustasuga

Riigikontrolöri hinnangul oleks mõistlik lõpetada näiteks parlamendiliikmete tšekimajandus, mis puudutab kuluhüvitisi.

«Kui me juba oleme usaldanud need inimesed vabadel valimistel kõrgeimat võimu teostavasse kogusse – riigikokku, kus nendel on ainuõigus meie kõigi elu puudutavaid seadusi vastu võtta ja ka näiteks õigus presidendi ettepanekul otsustada sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulatamise üle –, siis võiks ka jätta neile mõistliku kaalutlusruumi, kuidas nad seda raha kasutavad, asendada kuluhüvitised esindustasuga, nagu seda on tehtud näiteks ministrite puhul,» ütles Holm.

Ta lisas, et loomulikult võib alati leiduda neid, kes taas ei taju piiri või liiguvad piiritsoonis, kuid nende pärast ei peaks ülejäänud saama koormatud liigse bürokraatia ja usaldamatuse koormaga. Tema sõnul pole ei riigikogu liikmed ega ministrid saabunud ei tea kust, Eesti inimesed on nad ise valinud või nad on saanud valitud kogude või ametikandjate heakskiidu.

«Kahtlemata on valdkondi, kus on vajalik väga täpne reguleerimine, see puudutab ennekõike põhiõigusi ja -vabadusi ning nende kaitset. Kuid pürgida tuleks usaldusel ja viisakates piirides toimiva ühiskonna, mitte ettekirjutuste, käsulaudade ja keelupügalate järgi toimiva ühiskonna poole,» rõhutas Holm.