:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
Need sõnad neli korda ministriametit pidanult kehtisid tema aja kohta valitsuses, nagu kehtivad küllap nüüdki: «Kui konkureerivad erakonnad võtavad sinu vastu sõna, tuleb seda üldjuhul võtta komplimendina. Järelikult jääd jalgu, oled ohtlik, ja nad üritavad teha kõik, et sind maha tampida. Kui sa jalgu ei jää, kui opositsioonil on sinust ükskõik, siis nad ei viitsi üldse sinu teemal sõna võtta.»
Kui nüüdsetes ja äsjastes põnevust tekitavates küsimustes keegi pädevalt ja elukogenult sõna sekka võiks öelda, oleks üks sellistest kindlasti Urve Palo, kes on neljal korral pidanud ministriametit ning enne seda juhtinud keerulistel aegadel suurt ettevõtet – nagu ta juhib praegugi, kaks aastat pärast poliitikast taandumist.
Ministrikohalt omal soovil ära minna – Palo teab, kuidas see käib.
Taluda ajakirjanduse ja opositsiooni korraldatud nüpeldamist – Palole samuti tuttav tunne.
Mis moodi ületada ühiskonnas süvenenud lõhesid – Palo on pidanud sellega tegelema.
Koroonaajal mitmesaja töötajaga ettevõtet elus hoida – Palo on pidanud ka sellega vaeva nägema.
Ja kirgi küttev kevadeks kavandatud referendum – Palol on muide ka abiellu jõudmise teemal isiklikku kogemust jagada.
*
Aga algatuseks hoopis Mailis Repsi autoskandaali teemal:
Eemalt vaadates tundub autojuht või kauni vaatega kabinet kadestamist väärt luksus, aga kui sellega kaasnevad enamasti 12-tunnised tööpäevad koos töiste nädalavahetustega, tähendab ministri töö ka suurt ohverdust oma eraelu arvelt. Eks Mailis Repsi auto kasutamise lugu räägibki sellest, kuidas kõige selle keskel ellu jääda nii, et töö saaks tehtud ja eraelu elatud.
Esmalt, konkreetsest inimesest rääkides: hindan Mailis Repsi väga. Ta on oma tööle, Eesti riigi teenimisele pühendunud ja kompetentne poliitik. Kui see panna nüüd konteksti tema emarolliga, üksi kuue lapse kasvatamisega, on see ikka hullumeelne väljakutse. Puhtinimlikult mõistan hästi, miks asjad on nii, nagu nad on. Ühtlasi loodan, et see teema aitab meil kõigil märgata ja mõista, kui raske on üksikvanemal tänapäeva ühiskonnas.