Audit ⟩ Kaitsehanked on sageli läbipaistmatud ja piisavalt põhjendamata

Ehkki kaitseväele hangitud varustus vastab üldjuhul üksuste vajadustele, ei ole enamikul juhtudel korraldatud või säilinud hankele eelnevat turu-uuringut. See tähendab, et hankija ei tarvitse teada, kas ta saab parima hinna ja kvaliteedi suhtega varustuse. 

Auditi eesmärk oli hinnata hangete protsessi läbipaistvust ning seda, kuidas tagatakse, et hangete tulemusel saaks Kaitsevägi vajaliku varustuse parima hinnaga. 

Liiga vähe pakkumusi

Riigikontroll leidis, et kaitseväele hangitud varustus on üldjuhul vastanud üksuste vajadusele. Siiski leiti hangete korraldamises puudusi. Peamisteks probleemideks oli hankele eelnenud napp turuülevaade või siis vastava dokumentatsiooni puudumine. Probleemiks oli ka vähene pakkujate arv, mille selgituseks võib olla vähene põhjendatus ja piiravad tehnilised kirjeldused. Mitmel juhul hinnakonkurentsi polnudki.

Mõnel juhul olid kitsendavad tingimused põhjendatud, näiteks kui koostegevusvõime liitlastega või üksuste taktika nõuab kindlat varustust. Teistel juhtudel seati aga tehnilisi tingimusi, mis tähendasid konkreetse tootja varustuse hankimist, kuigi turul oli ka sobivaid alternatiive, mis võinuks anda rahalist säästu.

Riigikontrolli hinnangul piiras tehniline kirjeldus põhjendamatult pakkujate arvu. 17 hankest kümnel juhul hinnakonkurentsi ei tekkinud.

Kaitsehangetes on lubatud kasutada ka erandeid, kuid analüüsitud hangetes ei olnud erandid riigikontrolli hinnangul alati selgelt põhjendatud. Sageli puudus sisuline põhjendus, miks oli konkreetset erandit vaja kasutada. 

Mõnel juhul põhjendati väljakuulutamiseta hankemenetlust ning ühelt ettevõtjalt pakkumuse küsimist alternatiivide puudumisega või tehniliste probleemidega, kuigi alternatiive tegelikult leidus ning uue varustusega oleks kaasnenud vaid mõningane ümberõppe vajadus. Teatud aja tagant ümberõppimine ei ole kaitseväe üksustele võõras ja seega pole see põhjendus piisav, leiab riigikontroll.

Arvestamata jäeti elutsüklikulud

Kuigi kaitsevägi on saanud sobiva varustuse, siis riigikontroll leidis, et mõne hankega on saadud kas ebapiisav kogus või on ostetud varustust palju rohkem, kui planeeriti. Samuti tuvastati, et kaitseväele hangitud varustuse kasutamisel on mõnel juhul kvaliteediprobleemid, mis on kaasa toonud kas remondivajaduse või suurema laskemoonakulu. Elutsüklikulude suurus on alles viimsatel aastatel saanud üheks hindamiskriteeriumiks, ning sedagi mitte kõikides hangetes ja sama osatähtsusega, nentis riigikontroll.

Auditi valimis olnud hangete puhul ei saadud ammendavat vastust, kuidas tehakse hanke käigus kindlaks elutsüklikulude suurus ning kuidas tagatakse, et kulud jäävad kokkulepitu piiresse ega too kaasa lisakulusid. Hangetest nähtub, et otsuseid tehakse pigem soetusmaksumuse põhjal. Üheski analüüsitud hankes ei olnud elutsüklikulud otsuste tegemisel määravaks teguriks. Samuti ei ole elutsüklikulude suurus fikseeritud hilisemates raam- või hankelepingutes.

Riigikontroll tahtis tuvastada probleemide põhjusi hangete korraldamisel. Osaliselt on põhjuseks 2014–2019 valitsenud ebaselgus kaitseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste hankeülesannetes ja vastutuses, samuti oli sel ajal ühtlustamata töökorraldus.  

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse loomisega alustati muudatusi, 2018. aastal käivitati hankekorralduse reform, mis jõuab lõpule 2023. aastal. Reform loob eeldused, et tulevastes hangetes neid puudusi ei ole ning hankekorraldus on läbipaistvam ja tõhusam, märgib riigikontroll ja lisab, et auditeeritavad lubasid arvestada välja käidud soovitustega.