On omalaadne vaatepilt näha kokku monteeritult samas loos rääkimas presidenti ja peaministrit ja isegi riigikogu esimeest sellest, kui olulised on maskid, mida tuleb tungivalt kanda, aga ei pea kandma. Ometi! Selle lihtsa põhimõtteni on jõutud veidi enam kui poole aastaga. Teadmisi aga lisandub. Neid, mille arvestamine on viiruse leviku tõkestamiseks ka ülioluline. Peale kätepesu, distantsi, haigena koduspüsimise ja maskide on praeguseks teada veel asjaolusid. Õhuvahetus näiteks. Kui ventilatsioon ei taga ruumides õiget õhuvahetust, on olukord nukker. «Riukalikel» aerosooliosakestel ratsutavad viirused ringi ja hea õhuvahetuse puudumisel hõljuvad nad ruumides pikka aega. See on probleem. Süsihappegaasi hulk näitab, kas ventilatsioon toimib piisavalt või mitte. Äsja on mõnedes Tallinna koolides mõõdetud süsihappegaasi kontsentratsiooni koolitunni keskel 2000 ppm miljondik osa. Õues on see näitaja veidi üle 400 ppm-i. Hea ventilatsiooniga ruumis ei ületa see 500–600 ppm-i piiri. Koole (ka teatreid ja kinosid ning töökohti) muudab tervislikuks korralik ventilatsioon.
Ajakirjas Nature kirjutati just, kuidas levis nakkus kevadkuudel, esimese koroonalaine ajal Ameerika Ühendriikides. 98 miljoni inimese mobiilseadmete rändlusandmetest ja ulatuslikust andmeanalüüsist nähtus, et restoranid, kohvikud, toidupoed ja spordisaalid on suurimateks viiruselevi kohtadeks puhkudel, kui sinna lihtsalt liiga tihedalt inimesi satub. Lisame sinna veel kehvema ventilatsiooni ja saamegi tegurid, mille koosmõju sunniks inimesi neid keskkonnast täielikult eraldavatesse skafandritesse. Mask küll leevendab olukorda, kuid ei korva hajutamise ja ventilatsiooni puudumist.
/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)
/nginx/o/2020/11/15/13477920t1hae39.jpg)