/nginx/o/2020/11/13/13475103t1h6b91.jpg)
Riigi kavatsus Peipsi järve kalapüüki kvoodisüsteemile üle viia toob kaasa selle, et paremad kalurid ei saa oma oskusi ära kasutada ning suur osa tulust läheb firmade taskusse, kirjutab Peipsi ääres elav lugeja Aleksei Šlenduhhov.
Tellijale
Aleksei Šlenduhhov: kalakvoot on nonsenss
Lugesin Postimehest, et riik kavatseb Peipsi järve kalapüügi üle viia individuaalsele kvoodisüsteemile, kuna praegune «olümpiamudel» justkui võtab kaluritelt võimaluse tegelda kalapüügiga aasta ringi, mis omakorda heidab viimased vaesusesse ja materiaalsesse ebastabiilsusesse. Põhjendused, mis kõlavad kvootide jaotamise toetuseks püüniste arvu järgi, meenutavad 1990. aastate lõpus kõlanud ideed jaotada järv kalapüügitsoonideks nende firmade vahel, kellel on kalapüügile «ajalooline õigus». Õnneks jäi see absurdne ettepanek realiseerimata.