Kõrvenõges seljatab spiruliina

Valusalt kõrvetav taim võib kasvada nii viljakal aiamullal kui ka viljatul müüril, ent tal on ka lemmikpaiku: sõnnikuhunnikud, niisked metsa­alused.

Et temast kiiresti tüütu umbrohi saab, tuleneb tõigast, et tal on rohkesti maa-aluseid varsi, mis puituvad, annavad palju külgharusid ja peagi uusi taimi.

Aga kõrvenõges on väga väärtuslik taim. Tee jaoks, mis puhastab verd mürkainetest ja korrastab ainevahetust, võetakse teelusikatäis peenestatud lehti klaasi keeva vee kohta ning jooma peaks seda klaasitäie päeva jooksul. Nõgesetee toob tagasi kadunud söögiisu. Sellega tasub ka moosipurke loputada: nii säilivad moosid palju paremini.

Rebib spiruliinast ette

Meie esivanemad pidasid nõgesest laual väga lugu. Enamasti rikastati sellega tanguleent. Jõukamates peredes segati tangud ja nõgesed liha, peki, kamarate või soolikarasvaga, vahel lisati nõgeseleemele piima, koort või keedumuna. Kehvemates peredes söödi tangu nõgestega või oli laual keedus vaid veest, nõgestest ja soolast. Nõgeseid lisati vanasti ka pudrule.

Tänapäevalgi on kõrvenõges köögitaim. Ehk seepärast, et ta sisaldab viis korda rohkem C-vitamiini kui sama kogus apelsini ja erilist kõrvalmaitset tal pole. Kuivatatud nõgesest saab valmistada jahu ja lisada seda peaaegu iga toidu hulka. Kalasuitsutajad peaksid teadma, et protsessi lõpupoole hõõguvatele sütele visatud nõgesekimp annab suitsukaladele kauni kuldpruuni värvuse. Nõgeseseemned on aga tulvil magneesiumi ja sisaldavad väga palju K- ja A-vitamiini.

Mõne aasta eest jõudis eestimaine nõgesepulber väikeettevõtjate tegutsemise tulemusena Prantsusmaa poelettidele ning teeb seal silmad ette paljukiidetud spiruliinale – rauda on nõgeses kaks ja pool korda rohkem kui spiruliinas.

Viib sügelised ja seljavalu

Vanarahvas uskus, et kärbsed kardavad kõrvenõgest, nõnda riputati lakke nõgesekimpe. Maja hoidmiseks välgu eest visati aga nõgeseid aeg-ajalt ahju. Kõrvenõges tuli appi ka siis, kui hädad kallale kippusid. Köhijale anti nõgeseõite keeduvett. Kui kimbutasid sügelised, tuli võtta üks munakollane, peotäis kuivatatud või kaks peotäit tooreid kõrvenõgeseid ja veidi soola. Kõik see tuli segi hõõruda ja seguga sügelevaid kohti määrida.

Kõrvenõgest teati ka kui tõhusat abi seljavalu vastu: nõgeseid topiti madratsisse.